Hea küsimus: kas pudelivesi on joomiseks ikka piisavalt puhas?
Hispaania keskkonnahindamise ja veeuuringute instituudi IDAEA-CSIC ning Oliver Rodési nimelise laboratooriumi teadlased analüüsisid riigis 94 kaubamärgi all müüdava 131 allikavee ja kolme prepareeritud mineraalvee koostist.
Veeproovid võeti kõigepealt kohe pärast villimistsehhides pakendamist ja uuesti pärast aasta väldanud säilitamist, selgitamaks välja, kas selle aja jooksul on vette imbunud plastmassi koostisosi või lisaaineid. Tulemused ilmusid hiljuti ajakirjas Food Chemistry.
"Uurimuse tulemused annavad mõista, et nii pakendid, olgu need plastikust või klaasist, kui ka pudelivesi ise on tervisele täiesti ohutud ja vastavad kehtivatele nõuetele," rõhutas uurimuse juhtiv autor Silvia Lacorte.
Kokku 6516 mõõdetud väärtusest osutusid testid positiivseteks vaid 5,6 protsendil juhtudest.
Kõige sagedamini täheldati lisaainetena ühendit di(2-etüülheksüül)ftalaat (lüh DEHP), mida võib leiduda klaaspudelite korkides, ja bisfenool-A (lüh BPA), mis seondub tööstuses sageli kasutatava vormitava termoplastilise polükarbonaat-pakkematerjaliga.
Nende ainete kontsentratsioonid olid aga tähtsusetult väikesed, palju väiksemad soovituslikest päevastest maksimaalannustest.
Näiteks selleks, et manustada seadusega sätestatud ülempiirist (0,05 mg kehakilogrammi kohta päevas) rohkem kemikaali DEHP, tuleks juua päevas 231 liitrit vett. BPA piirnormi rikkumiseks tuleks juua 124 liitrit vett päevas.
Uurija leiab, et töö tulemustest võib olla kasu villimisettevõtetele ning kaante, korkide ja polümeervaikude tarnijatele, kes pidevalt oma toodete kvaliteeti parandavad, püüdes piirata pakkematerjalide imbumist vette ja säilitada allikavee omadusi.
"Koostisainete imbumine vette põhjustab mõnikord pigem meeltajutavaid probleeme kui toksilisust ning on peamine põhjus, miks plastmaterjale kasutavate pudeldusettevõtete esimene mure on reeglina, et need ei rikuks tarbijate maitseelamust," lisas Lacorte.
Üks oluline tähelepanek on, et konteineri kuju ei mõjuta vee kvaliteeti. Samuti ei mõjuta kvaliteeti ladustamise kestus, kuna äsjavillitud vees leidunud lisaainete osakaal oli põhimõtteliselt sama suur kui aasta otsa seista lastud veel.
Ainult süsihappegaasiga gaseeritud vesi võib imbumisprotsesse veidi soodustada. Enamasti on selline imbumine seotud taara tootmisel kasutatud monomeer- või plastmaterjalide omadustega.
"Pudelivett on palju kritiseeritud just plastifikaatori vetteimbumise pärast, kuid tegelikkuses seda praktiliselt ei juhtu, ja kui juhtubki, siis teame nüüd, miks, ja saame pakendi omadusi paremaks muuta," märkis Lacorte.
"Paljudes maades on pudeldatud vee joomine hädavajalik, kuna elanikel puudub juurdepääs kraaniveele ning joogivesi peaks igal juhul olema ohutu ja kvaliteetne."
Allikas: SiNC
