Binishell — kas keskkonnasõbraliku koorikmaja renessanss?

Ilmselt ei tule kellelegi üllatusena, et papjemašeelikku lähenemist, täispuhutavaid membraane ja betoonkupleid lõimiv ehitusmeetod pole seni eriti laialt levinud.

1960. aastatel pakkus arhitekt dr Dante Bini esimesena välja Binishell-struktuuri kui traditsioonilistest hoonetest odavama ja keskkonnasõbralikuma ehitustehnoloogia. Ehkki seejärel rajati üle tuhande vastava kuppelmaja, hääbus meetodi populaarsus peagi, kuna hoonete stabiilsus seati kahtluse alla, vahendab Gizmag.

Dante poeg Nicolo, kes on samuti arhitekt, üritab nüüd Binishell-meetodit taaselustada eesmärgiga pakkuda odavaid elamuehituslahendusi kõikjal maailmas.

Vaata lehekülge http://www.binishells.com/

1960. aastatel, nagu praegugi, tõsteti Binishell-majade juures kiiduväärsena esile nii seda, et neid on võimalik suhteliselt kiiresti ehitada, kui ka nende minimaalset mõju keskkonnale. Binishell-hoone ehitamiseks valatakse kõigepealt vundament, mille külge ankurdatakse kogu vundamendi pinda kattev suur põis. Selle peale valatakse betoon ning põis pumbatakse õhku täis. Tardudes moodustabki betoon kuppelrajatise. Samasugust „pneumaatilise kiilu“ meetodit rakendas möödunud kuul betoonkooriku konstrueerimiseks Viini tehnoloogiaülikooli värvatud töörühm.

Binishell-meetod osutus omal ajal küll tõhusaks, kuid mõnedel juhtudel ilmnesid struktuurilised probleemid, mistõttu jäi tehnoloogia võidukäik soiku. „1600st Binishell-hoonest, mis aastatel 1964 kuni 1980 ehitati, on kaks tükki tulnud struktuurilistel põhjustel lammutada,“ rääkis Nicolo Bini. Üht nüüdseks lammutatud kuplit kasutati Austraalia Monashi ülikooli juures eksamite, konverentside ja aktuste korraldamiseks. 11 meetri kõrguse kupli projekteeris Nicolo isa ning see ehitati 1979. aastal valmis 300 tonnist betoonist, terasest ja membraanimaterjalist.

2009. aastal läbi viidud riskianalüüs näitas aga, et hoone on muutunud ebakindlaks ning see lammutati kohe, umbes veerand tunni jooksul. „Pinnases leiduv happeline savi põhjustas Binishelli vundamendi paindumise, mis tõi kaasa kooriku pragunemise,“ selgitas ülikoolilinnaku taristuhaldur Brian Start pärast lammutustööde lõppu. „Viimasel ajal oli hakanud tõrkuma ka väline termomembraan.“

„Oleme tehnoloogia kõik aspektid täielikult ümber töötanud, nii et Binishell-hooned pole nüüd mitte ainult ohutumad ja hõlpsamad ehitada, vaid ka keskkonnasõbralikumad ja taskukohasemad,“ kinnitas Nicolo Bini. „Uuendatud on nii vundamendi külge ankurdamise süsteemi, sarrustust ja betoonisegu koostist kui ka põie ehitust ja koostismaterjale.“

Nicolo Bini ettevõte on otsustanud unistuse uut tüüpi Binishell-hoonest praktilisele proovile panna. Tänavu alustatakse Malibus täismõõdulise elamu ehitustöid.