Kohus: Serengeti on gnuude ja sebrade migratsiooniala, kiirteed sinna ehitada ei tohi

Serengeti on ökosüsteem, 30 000 km² Tansaania ja Keenia piiril, millest umbes pool kuulub ka samanimelisse rahvusparki. Maailma suurima maismaaloomade migratsioonialana on ta üheks tõeliseks Aafrika maailmaimeks, paraku tulid mängu teedeehitajad, kes tahtsid rahvuspargist läbi ehitada kiirtee.

Kui Serengeti kiirtee idee 2010. aastal välja kuulutati, tekkis sellest terav vaidlus, nüüd langetas Ida-Aafrika Ühenduse kohus aga otsuse, et gnuude ja sebrade migratsiooniteed läbi lõikav kiirtee on ebaseaduslik ja sellist ehitada ei tohi. Kohtuotsus on tõsine poliitiline tagasilöök Tansaania presidendile Jakaya Kikwetele, kes on korduvalt väljendanud toetust sellisele kiirteele. Looduskaitse pole Aafrika poliitikute jaoks just eriline prioriteet.

Tansaania oli näinud kiirtee rajamist kui vahendit majandusliku kasvu suurendamiseks, aga kiirtee ja miljonite kariloomade rännuteede ristumine kujutaks ikka ka tõelist ohtu nii loomadele kui ka autodele.

Serengeti aladel nähakse igal aastal nn suurt migratsiooni (Great Migration), mil hinnanguliselt 260 000 sebrat, 1,7 miljonit gnuud, 470 000 gaselli ja veel sadu tuhandeid muid kariloomi liigub kevadel viljakamatele väljadele Tansaaniast Ngorongoro aladelt Keeniasse Maasai Mara aladele (vahemaa 800 km) ja sügisel sama teed tagasi.