Millest said nime Must, Valge, Kollane ja Punane meri?

Tuleb tõesti välja, et ametlikult on maailmas vaid neli värvi järgi nimetatud merd. Sinist ja Rohelist nende seas mõistagi ei ole, need värvid peaks ju igas meres  loomulikult eksisteerima. Aga mille järgi ikka on saanud oma nime Must ja Valge, Kollane ja Punane meri?

Must meri, pindalaga 436 402 km², lahutab Ida-Euroopat Väike-Aasiast, ja täpset teadmist, millal ta omale nime sai, ei ole. Kreeklased kutsusid teda igatahes antiikajal Euxinos Pontos (ka Pontos Euxeinos, külalislahke meri), samas kui bulgaarlastele on ta Tšerno more, rumeenlastele Marea Neagră, türklastele Karadeniz, seega Must meri. On oletatud, et tumedale merele viitas ka antiikaja sküüdikeelne nimi Axinos. Kuna nime päritolu on hämaruses, siis pole ka kindlat teadmist selle tähenduse kohta, levinum on aga oletus, et sellel merel võivad sinu kohale ilmuda äkitselt ülitumedad äikesepilved, värvides merepinna mustaks.

Valge meri, pindalaga 90 000 km² Kirde-Euroopa põhjaserval kipub paljudel üldse ununema, kui värvilisi meresid kokku loetakse. Karjalastele ja soomlastele on ta Vienanmeri, kuid näiteks Balti rahvastele, germaanlastele ja mõistagi venelastele on ta Valge meri. Keskaegsetes ladinakeelsetes tekstides on ta Lacus Albus, kuna siis arvati veel, et ta on järv. Pole vaja eriti palju nuputada, et leida seost mere nime ja heleda põhjavalguse ja jää- ja lumekihiga mere pinnal, mis ka merest suurema osa aastast valge teeb.

Kollane meri, pindalaga umbes 380 000 km² lahutab Hiinat Korea poolsaarest, ja mõned autorid loevad ta tegelikult Ida-Hiina mere põhjapoolseks osaks. Hiina Huáng hǎi ja korea Hwanghae viitavad nime ühisele päritolule ja seosele Kollase jõega (Huang He). Ilustatud legend väidab, et meri olevat nime saanud kuldsete rannaliivade jä'rgi, tegelikult kannab Kollane jõgi merre aga peeneteralist kollakat setet ehk lössi. Tormiga värvub meri seega kollaseks.

Punane meri, pindalaga 438 000 km², lahutab teatavasti Araabia poolsaart Aafrikast. Kreeklaste Erythra Thalassa , ladina Mare Rubrum, araabia al-Baḥr al-Aḥmar või al-Baḥr al-Qalzam, somaali Badda Cas ja tigrinja Qeyyiḥ bāḥ peaks kõik tähendama tõlkes sama. On küll ka teooria, nagu antiikajal olevat punane tähistanud lõuna ja must põhja ilmakaart, aga mere nimi siiski sellest ei tulene. Punane meri on kõige soolasemaid meresid maailmas, kohaliku tsüanobakteri Trichodesmium erythraeum vohamine hooajati värvib aga ka merevee punaseks.

Värvide järgi on nime saanud ka rida järvi ja jõgesid, aga meresid paistab olevat ainult neli, kuna seda, kas mõni maailma seitsmest tuhandest ja tundmatumast keelest veel mõnda merd "ära värvib", ei ole teada.