Hollandlaste 335 aastat kestnud sõda, mida tegelikult vist ei olnudki

Aprillis 1986 saabus Hollandi esindaja Inglismaa edelatipus asuvatele Scilly saartele ja kirjutas alla rahuleppele, mis tunnistas lõppenuks 335 aastat kestnud sõjaseisukorra. Kas seda sõda üldse kunagi oli välja kuulutatud, pole siiski tänaseni päris selge.

Scilly saared asuvad 45 kilomeetri kaugusel Cornwalli tipust, elab seal praegu 16 ruutkilomeetril 2200 inimest, asustatud on 145 saarest vaid viis.

Teada on, et selles, ühes maailma pikimas sõjas, pole vist kunagi püssipaukugi kõlanud. Kolmesaja kolmekümne viie aastane sõda (inglise k Three Hundred and Thirty Five Years' War, hollandi k Driehonderdvijfendertigjarige Oorlog) oli aga legend, mis vajas kuidagi punkti.

Oli parajasti Inglismaa kodusõja aeg, kui Oliver Cromwell 1648. aastal vallutas Cornwalli alad, ja rojalistide laevastik oli sunnitud taganema Scilly saartele, mille omanikuks oli parajasti rojalist John Granville. Hollandlased olid otsustanud jääda Inglismaa kodusõjas võitjate poolele, nende laevastik kannatas aga kokkupõrgetes just rojalistide laevastiku vastu.

Nii oli 30. märtsil 1651 saabunud Scilly saartele admiral Maarten Harpertszoon Tromp (elas 1598-1653) ja nõudnud, et saareelanikud tagastaks hollandlastele nendelt röövitud vara. Kui seda ei toimunud, oli ta lahkunud saartelt, ühtlasi sealsetele elanikele sõda kuulutades. Kaks kuud hiljem oli aga ka rojalistide laevastik Inglise admiralilt Robert Blake'ilt (1598-1657) lüüa saanud, hollandlased lahkusid laskugi tegemata ja "sõda" jäi püsima vaid inimeste mälestustes.

Ja kui Scilly saarte volikogu esimees 1985. aastal ikka veel kestma jäänud sõjaseisukorra avastas, kutsus ta loomulikult hollandlased külla, seda ebakõla parandama. 17. aprillil 1986 kuulutati siis avalikult rahu sõlmimisest Scilly saarte ja Madalmaade Kuningriigi vahel. 

Vaidlus on küll siiani selle üle, kas admiral Trompil üldse oli volitusi kellelegi või millelegi sõda kuulutada. Ja üldse, teoreetiliselt oleks ka selle sõjaseisukorra pidanud lõpetama 1654. aasta rahulepe Inglismaa ja Hollandi vahel. Nimelt oli 1652. aastal läinud just lahti esimene Inglise-Hollandi sõda samade admiralide, Trompi ja Blake'i juhitavate laevastike vahel. See polnud enam nii veretu - hukkus enam kui 5500 meremeest ja uputati vastastikku kokku 43 laeva.

Scilly saarte valdaja, vahepeal just Hollandisse maapakku aetud John Granville (1628-1701) mängis muide olulist rolli 1660. aastal kuningavõimu restauratsioonis Inglismaal.