Lõpuks ometi: Araabia naftašeigid maksavad kinni omaette missiooni Marsile
"Meie regioon on tsivilisatsiooni regioon. Meie saatuseks on jälle uurida, luua, ehitada ja tsiviliseerida," teatas al-Maktum, kes on ühtlasi ka ühendemiraatide asepresident. Juba aastaid on nende riik propageerinud ülearaabialise kosmoseagentuuri loomist ESA eeskujul, kuid seni suurema eduta.
Ühendemiraatide plaaniks on saata seega oma robot 60 miljoni kilomeetri kaugusele, planeedile, kuhu nüüd on pürgimas üheksa riiki. Paraku, lisaks sellele, et programm on rahanõudev, ei ole ka kõik kosmoseaparaadid Marsini jõudnud, kui meenutada näiteks jaapanlaste ja hiinlaste nurjunud ettevõtmisi. Õnnestumise tõenäosus, kui arvesse võtta ameeriklaste, venelaste ja eurooplaste senised missioonid, on 50:50.
Ühendemiraadid on oma kosmoseprogrammi investeerinud (2006. aastast alates) 5,4 miljardit dollarit, selle eest on üles saadetud kaks satelliiti.
Islami astronoomia
Teatavasti tänane astronoomia saigi juured alla just 8.-15. sajandi islamimaailma saavutuste najal, kuigi siis olid teadusharu teerajajateks pigem pärslased kui araablased. Ka täna on Iraan olnud islamimaailma teerajajaks kosmosevallutuses, kuna sõjaline raketitööstus on nüüd rakendatud ka kosmosetööstuse teenistusse.
Esimese araablasena käis kosmoselennul saudi prints Sultan ibn Salman al-Saud 1985. aastal ja nii veider kui see ka ei tundu, on isegi Afganistanil oma kosmonaut, 1988. aastast. Egiptusest sai aga esimene araabiamaa, mis toimetanud orbiidile oma satelliidi, 1998. aastal.