Neeva lahing 1240. aastal: ükski Rootsi allikas sellest ei tea

Neeva lahing (vene keeles Невская битва, rootsi keeles slaget vid Neva) peeti 15. juulil 1240 Novgorodi vabariigi ja Rootsi sõjavägede vahel Neeva jõel, Ust-Ižora asula lähedal. Lahingu toimumisest teatakse vaid Vene allikate põhjal.

Esimene allikas, kus lahingut mainitakse, on 14. sajandist pärinev Novgorodi esimene kroonika. Kroonika järgi paigutas lähenevast rootslaste väest kuulnud 20-aastane vürst Aleksander Jaroslavitš (hiljem Aleksander Nevski) oma väikese sõjaväe kiiresti ümber, et astuda vaenlasele vastu enne kui nad Laadoga järveni jõuavad, kirjutab Vikipeedia.

Kroonika järgi tuli suur Rootsi sõjavägi koos norrakate, soomlaste ja hämelastega ning oma vürsti (Birger-jarli?) ja piiskoppidega laevadega ja peatusid Neeva jõel, Ižora jõe suudmes ja tahtsid ära võtta Ladogat ning kogu Novgorodi.

Kuid Novgorodi jõudis sõnum Laadogale purjetavatest rootslastest ning vürst Aleksander ei kõhelnud ja läks nende vastu novgorodlaste ja Ladoga-kandi rahvaga ning sai neist jagu.

Seejärel toimus kroonika järgi suur rootslaste kogunemine ning neid langes palju ja nende pealik Spiridon tapeti (hilisemates versioonides on Spiridon ka enne lahingut Aleksandrit õnnistanud Novgorodi peapiiskopi nimi) ning mõnede andmete järgi olevat isegi piiskop maha löödud (samas ei ole teada, et üksi Skandinaavia piiskop oleks surnud aastal 1240).

Langenuid oli ka Novgorodi poolel ja nimeliselt on kroonikas ära toodud neli: Костянтин Луготиничь, Юрята Пинящиничь, Намест Дрочило ja Нездилов сын Кожевничь. Kuid koos Ladogast pärit inimestega oli langenute arv 20 või vähem.

Rootsi allikates puuduvad mistahes viited Neeva lahingule.

Tänu sellele võidule sai vürst Aleksander hüüdnimeks Nevski. Neeva lahing aitas kaasa Aleksandri pühakuks kuulutamisele.

Kaks aastat hiljem peatas Aleksander Jäälahingus ordurüütlite sissetungi, kuid vaatamata võitudele ei tunginud Novgorod läände Soome ja Eesti aladele.