Nüüd on neile lisandunud Quad HD (QHD), Ultra HD, vahel isegi 2K ja 3K, mis muudab lühendirägastikus orienteerumise keerukaks.

Nagu sellest ei piisaks, koosneb Ultra HD kahest eri vormingust (4K, 8K) ja sinnajuurde käib jutt, et see sisaldab neli korda rohkem piksleid kui Full HD (mis on õige ainult 4K puhul).

Ja kui te ikka veel suudate mõista, millest jutt, räägitakse, et Quad HD pakub neli korda rohkem piksleid kui HD (tegelikult 720p HD).

Ikka veel meiega?

Mida sa täpselt siis saad, kui Ultra HD seadme ostad? Standardit arendav ühendus CEA püüab nüüd pressiteate abil täpsemalt selgitada, et sa ikka huvi tunneksid.

Kokkuvõtvalt: Ultra HD seade suudab esitada ja/või kuvada 4K-vormingus striimi (Amazon, Netflix jt) ja 4K-ülekandeid (kaabelTV või satelliidi kaudu). Kui plaanitavast 4K Blu-rayst asja saab, siis selle sisu ka.

Lühidalt suudab UHD-seade esitada ja kuvada igasugust digikujul videot, mida sellele söödad. Aga kuna selline seade on kallis, pole mõtet seda hankida näiteks tavaliste DVD-filmide vaatamiseks.

Kui minna taas kord tehniliseks, on põhinõuded Ultra HD seadmele:

* skaleerib täiskõrglahutuses pilti (1080p, 1920 x 1080) ultrakõrglahutusele (3840 x 2160);

* dekodeerib videotihendamis-standardit HEVC ja digikaitset HDCP 2.2,

* pakub vähemalt üht HDMI-sisendit ja see toetab Ultra HD videot (24, 30 ja 60 kaadrit/sekundis)

Kokkuvõttes

tuleb nentida, et Ultra HD seade võib olla glamuurne, aga selle hankimine ei tasu ära, sest sobivat 4K-sisu leidub väga vähe ja väiksema resolutsiooniga video skaleerimine 4K-ni pole ikka päris sama efektne. Oodake, kuni seadmed odavaks muutuvad.

Muidugi saab 4K-sisu striimida videoteenustest nagu Amazon ja Netflix, aga ligipääs nendele pole eestimaalastele lubatud.

Ülaloleval fotol: Netflixi tippjuhtide hulka kuuluv Neil Hunt näitab promoklippi 4K-telesarjale "House of Cards". Onju uskumatult terav pilt?!