Hull Jack: legendaarne mees, kes võitles Teises maailmasõjas mõõga ja vibuga

Kolonelleitnant John Malcolm Churchill hüüdnimega Hull Jack on jõudnud Norra kuningriikliku maadeuurijate klubi koostatud raamatu kaante vahele, millega hoitakse elus kõigi aegade vahvamate seiklejate ja maadeuurijate mälestust.

Too Teises maailmasõjas võidelnud sõdalane on tuntud mitme ulja ettevõtmise poolest.

Näiteks päästis ja Jeruusalemmas 500 inimest kindlast surmast ning võttis oma šoti päritolu Claybegi mõõga abil sõjavangi 42 Saksa võitlejat.

Churchill ise on öelnud: "Minu arust on iga ohvitser, kes läheb lahingusse ilma mõõgata, rõivastatud ebakorrektselt."

Kolonelleitnandi poeg, 71 aastane Malcolm Churchill meenutas: "Ta kannustas oma sõdureid võitlusse torupillimänguga ning oli viimane võitleja, keda tunnustati vaenlase tapmise eest vibu ja noolega." (Viimane vahejuhtum leidis aset 1940. aastal l'Epinette'i küla kaitsmisel Prantsusmaal.)

Kapralist kaaslase ja ainuüksi oma truu Claybegi mõõga toel võttis ta sõjavangi 42 Saksa sõjaväelast ja nende mortiiriekipaaži.

Hilisema missiooni käigus Jugoslaavias 1944. aastal ründasid sakslased edukalt tema brigaadi ning Churchill saadeti kurikuulsasse Sachsenhauseni koonduslaagrisse.

Malcolm rääkis: "Teda poleks pidanud vangi võetama, kuna ta oli kolonel ega oleks pidanud üldse eesliinil viibima. Tema oli aga tegevvõitleja, kes ei hoolinud suurt lahingutegevuse taustal paberite määrimisest."

Churchillil õnnestus vangistusest küll põgeneda, ent ta tabati uuesti ja saadeti sõjavangilaagrisse Austrias.

Pärast teistkordset põgenemist rändas ta jala 250 kilomeetrit Verona linna Itaalias, kus sai viimaks kokku Ameerika võitlejate kolonniga, kes läkitasid ta tagasi Inglismaale.

Noist uskumatutest läbielamistest hoolimata polnud 1996. aastal 89 eluaasta vanuses surnud Hullul Jackil enamasti kombeks hoobelda.

Malcolm meenutab: "Ta ei kiidelnud nende juhtumistega sugugi, aga rääkis neist heameelega igaühele, kes küsis, eriti kui seda sai teha paari kena klaasitäie veini seltsis õhtusel ajal.

Majas toimetas ema, mitte tema. Isa oli täitsa rahul sellega, kui võis kodus vaiksemalt võtta."

Hullu Jacki ettevõtmised eraisikuna olid peaaegu sama muljetavaldavad kui ta sangariteod sõjas — nimelt esindas ta Suurbritanniat 1939. aastal ülemaailmsel vibulaskmistšempionaadil ning mängis isegi filmides nagu "Ivanhoe" ja "Baghdadi varas".

Malcolm lisab: „Ta oli veidi ekstsentriline. Tal oli väga ebatavaline maitse, kuid ta oli õnnelik, kuni sai tegelda sellega, mis talle meeldis."

Vapra šotlase saavutuste hulgas on mootorrattasõit läbi Birma ning 500 juudisoost arsti ja patsiendi päästmine Hadassah'i haigete konvoi veresaunast 1948. aastal.