Inimese evolutsiooni suunas ka... meie eellaste vajadus üksteisele lõuahaake jagada

Nelja kuni viie miljoni aasta eest elanud australopiteekidel olid lame nägu ja tugevad lõualuud. USA Utah' ülikooli teadlase David Carrier' oletuse kohaselt vormisid meie eellaste nägu verised võitlused sigimispartnerite pärast.

Praeguste evolutsiooniõpikute järgi lubasid tugevad lõuad närida pähkleid ja taimejuuri. Australopiteekide hammaste koostise uurimine seab selle siiski kahtluse alla. Nii on näidatud, et nad sõid ilmselt nii liha kui taimede lehti ja vilju, kirjutab Novaator.

Carrier analüüsis australopiteekide koljusid ja leidis, et nende lõua- ja ninaluud ning põsesarnad olid erakordselt tugevad. Just need näoosad kipuvad moodsate meeste kaklustes katki minema.

Uurija sai sellele kinnitust haiglate traumaosakondade statistikast. Selle põhjal tekivad näovigastused rünnakutes kõige kergemini. Näiteks on inimesel väga õrnad põsesarnad ja lõualuud.

Tänapäevane arstikunst aitab riiukukkedel sellistest vigastustest paraneda. Mõne miljoni aasta eest võis murdunud lõualuu tähendada piinarikast surnuksnälgimist.

Loe täisteksti saidil Novaator.

Australopithecus afarensisi esindaja pea rekonstrueeritud variant, USAs Washingtonis Smithsoniani loodusteaduste muuseumis.