Arktika merejää hoiab tallel miljardeid plastitükikesi
Inimkond kasutab plasti üha rohkem, millest saadetakse taaskasutusse vaid kümnendik. Ülejäänu satub prügilatesse või keskkonda. Arktika mitmeaastast merejääd analüüsinud töörühm leiab, et sellesse võib olla kümnenditega ruumala kohta kogunenud rohkem plastitükikesi kui leidub neid Vaikse ookeani prügisaares.
Rachel Obbardi hinnang toetub neljale 2005. ja 2010. aastal Arktikast kogutud jääpuusüdamikule. Pärast proovide kogumist sulatas töörühm need üles ja filtreeris sellest välja osakesed, mille suurus ületas 0,22 mikromeetrit. Sõelale jäänud materjali läbimõõt oli seeläbi inimese juuksekarvadest kuni 100 korda väiksem. Järgmise sammuna üritas töörühm tehislikku päritolu ainet looduslikest kübemest eraldada ja uuris neid mikroskoobi ja infrapunaspektromeetri all.
Veidi üle poole polaarregiooni jõudnud tehislikust ainest moodustas kunstsiid, mil iga viienda ja kuuenda osakese keemiline koostis vastas vastavalt polüestrile ja nailonile. Polüpropüleeni ning polüstüreeni ja polüetüleeni osakaal jäi kolme ja kahe protsendi piirile. Kokkuvõtlikult leidus kuupmeetris vees sadu peenosakesi ehk kuni tuhat korda rohkem kui erinevate hinnangute kohaselt Vaikse ookeani prügisaare moodustavas veemassid. Samas põhinevad andmed viimase kohta uuringutel, kus kasutati osakeste filtreerimiseks paari suurusjärgu võrra suurema silmaga filtrit.
Nii või teisiti pole plastiosakeste täpne mõju elusorganismidele erinevalt plasti suurematest tükkidest veel täielikult selge. Kuigi üldjuhul on tegu keemiliselt inertsete ainetega, imavad need endasse tihti orgaanilisi mürkaineid. Töörühma hinnangul võib järgneva kümnendi jooksul Arktika merejää sulamisel ringlusesse pääseda triljoneid taolisi osakesi, mis võib omakorda piirkonna ökosüsteemi ohustada.
Uurimus ilmus ajakirjas Earth's Future.
