Mänguarvustus: Wolfenstein: The New Order – tugev järg vanale heale sarjale
Sama küsimuse on endale esitanud ka videomängu Wolfenstein: The New Order autorid. Ja pakuvad võimalust ringi uudistada välja mõeldud 1960. aasta reaalsuses, kus natsi-Saksamaa on võitnud II maailmasõja ja kontrollib kogu maailma.
Tunnistan ausalt üles, et mul oli selle mängu suhtes tõsine eelarvamus, sest esimesed muljed polnud just väga kutsuvad. Kuid kui mäng juba kätte sattus, otsustasin talle siiski võimaluse anda.
Ja siinkohal tuleb tunnistada, et The New Order suutis mind positiivselt üllatada. Kuigi tegemist ei ole selle žanri pärliga, on tegemist siiski huvitava ja täiesti mängimist vääriva mänguga.
Nängus on oskuslikult suudetud omavahel põimida klassikaline vana kooli mängustiil koos uue põlvkonna elementidega. Ja mis peamine, seda toetab tugev lugu, millega kirjutajad on vaeva näinud.
Tõsi, nagu igas mängus, leiab ka siin asju, mille kallal nuriseda. Kasvõi AI, mis just eriti mõistusega ei hiilga. Või loos sisalduvad jaburdused nagu lauslollidena kujutatud natsid, kes ei suuda või ei taha märgata, mis toimub nende nina all (linna all).
Mängija kehastab juba eelnevatest osadest tuttavat kangelast - BJ Blazkowiczi. Sissejuhatus algab 1946. aastal toimunud sündmustega, mis leiavad aset 14 aastat enne seda kui õige mäng pihta hakkab.
Tegemist on ühe pikema sissejuhatusega, mida ma viimasel ajal mängudes kohanud olen. Et kui enamasti topitakse sulle relv pihku juba esimestel minutitel, siis uues Wolfensteinis võtab see julgelt üle 10 minuti enne kui esimese relva pihku võtta ja natse tapma saad hakata.
Aga see ootamine on seda väärt.
Nagu juba kirjutasin, on mängul üsna tugev toetav lugu, mis ei tohiks külmaks jätta kedagi, kellele meeldivad hea tugeva looga mängud.
Loo kulgemise käigus tutvustatakse erinevaid üsna huvitavaid tegelaskujusid. Olgu nad siis sõbrad või vaenlased, neil kõigil on midagi pakkuda loo huvitavamaks muutmiseks. Ning näitlejatöö häälte taga on meisterlikult teostatud. Ja loomulikult ei puudu loost ka romantilised suhted.
Relvade valik on nagu ikka: nuga, püstol, automaatrelvad, snaiper, laserrelvad jne. Pakutakse võimalust ka oma laserrelvaga auke lõigata võrkaedadesse, kette läbi lõigata jne.
Siinkohal oleks võinud arendajad mängijale natuke rohkem tegevusvabadust jätta. Et kuigi laseriga õnnestub kette läbi lõigata, siis samal ajal metallaia pulkasid läbi lõigata ei õnnestu.
Lahingud natsidega on nagu tulistamismängudes ikka, jookse ringi ja tee omale tee vabaks. Kui kusagil on neid liiga palju, siis võib neid kuhugi ruumi, näiteks koridori otsa või kasti taha ootama jääda. Seejärel ei ole vaja teha midagi muud kui ainult päästikule vajutada, iga kord kui järgmine nats oma pea välja pistab.
Lisaks tavapärasele tulistamisele pakutakse võimalust ka hiilida ja vaikselt tappa, nii et nad alarmi ei tõstaks. Selliseid olukordi tuleb ikka ja jälle ette, kus on kasulikum ohvitseri vaikselt elimineerida.
Vastavalt mängija eelistustele saab ta seda teha näiteks vaenlasele selja taha hiilides ja pussitades või eemalt noaga visates, või siis summutiga püstolit kasutades.
Kui sind selline hiilimine ei huvita, siis võid seda loomulikult ignoreerida ja Rambo stiilis natse teise ilma saata.
The New Order sisaldab ka PERK-süsteemi, mis vastavalt oma mängustiilile võimaldab sul erinevaid boonuseid lahti lukustada.
Lisaks sellele saab otsida ja korjata natside kulda, lugeda erinevaid kirju ja ajalehe artikleid ning otsida Enigma koode. Kui oled suutnud vajalikud Enigma koodid kokku saada, siis vastava nuputamisülesande lahendamisel premeeritakse sind uute boonustega.
Kokkuvõtteks võib õelda, et MachineGames ja Bethesda Softworks on saanud hakkama Wolfensteini järjega, mis tasub mängimist. Ja loomulikult paneb see tahes tahtmata mõtlema teemal, mis oleks juhtunud, kui natsid oleksid II maailmasõja võitnud.
Autorid on suutnud esile tuua üsna tõetruu pildi natsidest, nende maailmavaatest, suhtumisest neisse, kes ei kuulu ülima rassi hulka, katsetest inimestega, süsteemist, mis hävitas II maailmasõja ajal miljoneid inimelusid.
Võibolla see ongi põhjuseks, miks leidub täna neid, kes arvavad, et nimetatud mäng solvab neid või II maailmasõjas hukkunuid ja see tuleks ära keelata.
Mina nii ei arva, vastupidi see mäng annab uuele põlvkonnale veidi aimu natside poolt toime pandud kuritegudest, paneb nad mõtlema ajaloole.
Lastevanematele tuletaksin siinkohal meelde, et tegemist ei ole lastele mõeldud mänguga! The New Order sisaldab suures koguses vägivalda ja on mõeldud täiskasvanutele! Sel põhjusel on mängul ka märgistus PEGI 18, mis viitab, et see pole alla 18 eluaasta soovitatav.
Wolfenstein: The New Order
Arendaja/autor: MachineGames
Levitaja/kirjastaja: Bethesda Softworks
Platvormid: Windows PC, PS3, PS4, Xbox 360, Xbox One
Žanr: FPS
Ilmus: mai 2014
HINNE: 8/10
HEA
+ Hea tugev lugu, mis paneb sind tegelastele kaasa elama;
+ Vana-kooli-Wolfenstein uues kuues;
+ Hiilimisvõimalus;
+ Boonustega premeeriv PERK-süsteem;
+ Korralikult pikk mäng, ei saa paari õhtuga läbi nagu viimase aja mängude puhul tavaline.
HALB
- Laskemoona, armori ja elude korjamine oleks võinud olla automaatne;
- Laserlõikuri kasutamise võimalused oleksid võinud olla laiemad;
- On kohti ja hetki, kus graafikaga oleks võinud rohkem vaeva näha.
