Linnusülg ja läbiseeditud kohv: huvitavaid viise, kuidas inimesed loomade kehaeritisi kasutavad

Inimestel on võimalik müüa näiteks oma verd ja seemnerakke, aga turgu leidub ka muude loomade kehaeritistele.

Loomad eritavad väärtuslikke ühendeid. Nii mõnegi looma elutegevuse kõrvalsaaduste järele on püsiv nõudlus.

Erilist huvi võiks järgnev loetelu hinnalistest substantsidest pakkuda neile, kes vaevad karjääri kehavedelikuäris.

Guaano — merelinnu- ja nahkhiiresõnnik

Teadmaks, et merelindude ja nahkhiirte väljaheited kujutavad endast oivalist väetist, ei pea olema Ace Ventura.

Nõudlus guaano järele on suur ja selle tööstus õitseb nüüdisajal taas, ehkki haisvat tarbekaupa ei kaevandata enam sama innukalt kui 19. sajandi lõpul, mil miljoneid dollareid väärt sõnnikuturg ajendas diplomaatilisi vastasseise ja piirkondlikke varisõdasid (ingl proxy war) nii Vaikse ookeani saartel kui ka Lõuna-Ameerikas.

Palmitsiibeti sõnnikus laagerduvad kohvioad

Kui palmitsiibet (ld Paradoxurus hermaphroditus) kohvisaagi koristusajal mahapudenenud kohviube sööb, väljuvad need tema seedetrakti tagumisest otsast kenasti koorituna ja kummastaval kombel võimendatud lõhna- ja maitseomadustega.

Tassitäie jahvatatud "tsiibetiubadest" valmistatud kohvi hind võib ulatuda viiest kahekümne viie euroni. Paljude kohvigurmaanide kinnitusel pole paremat kohvi üldse olemas.

Palmitsiibetit ja tema mõnu-ubasid võite imetleda fotol artikli alguses.

Linnusülg

Umbes 400 aastat tagasi märkas keegi hiinlane, kuidas randsalangaanid (ld Aerodramus fuciphagus) ehitavad kõrgetele rannakaljudele pesi sülje abil ja mõtles, et küll sellest saaks hea supi.

Linnueritisest delikatess on pärast seda leidnud tee mitmetesse hiina rahvusroogadesse. Kilo "söödavat linnupesa" ehk tardunud salangaanisülge maksab umbes 1800 eurot.

Skorpionimürk

Skorpionimürk võib teha ränka valu või isegi inimese tappa, kuid see on ka kõrges hinnas, kuna mürgis sisalduv valk kõlbab kasutamiseks ravimitööstuses, kus sellest tehakse ravimeid näiteks reumatoidse artriidi, maopõletikkude ja hulgiskleroosi sümptomite leevendamiseks.

Ambra (vaalasõnnik/-okse)

Ambra ehk nn hall merevaik on ollus, mis tekib kašelottide seedekulglas ning kas roojatakse või oksendatakse välja. Aine kalgendub ookeanivees ja osa sellest uhutakse kaldale. Enamasti näeb ambra välja nagu kivikamakas.

Värskelt roojatud või väljaoksendatud ambral on äärmiselt eemaletõukav hais. Pärast pikemat laagerdumist omandab tahkunud okse aga magusa, rammusa lõhna, mis lõhnaõlitööstuses on paljude odekolonnide ja parfüümide koostisosana kõrgelt hinnatud.

Leida rannalt paar kilo ambrat on peaaegu sama hea kui komistada mitme tuhande dollari suuruse rahahunniku otsa.

Elevandisõnniku-kohv

Sarnaselt Indoneesia palmitsiibeti-kohviga saab ka Tai elevantide läbiseeditud kohviubadest valmistada tumedat, sametjat ja väga kallist kohvi.

Pärast väga, väga aeglast "röstimist" aasia elevantide soolestikus oad jahvatatakse, keedetakse kohviks, valatakse tassi ja müüakse maha umbes 35 euro eest.

Loe ka Forte varasemat artiklit elevandikohvi kohta.

Siid

Ka nüüdisajal, mis sünteetilised kiud on kõikjaldased, ihalevad moeteadlikud tarbijad ometi jätkuvalt siidi, mistõttu siidiusside kultiveerimine on suhteliselt tulus viis elatise teenimiseks.

Kopranõre

Kopranõre on kobraste eriliste lõhnanäärmete eritis. Nimetatud näärmed paiknevad kobraste tagumikupiirkonnas saba ja päraku vahel.

Ehkki kopranõret toodetakse väikestes kogustes, on sel üsna meeldiv lõhn, mistõttu seda kasutatakse parfüümitööstuses ja isegi toidulisandina.

Loe kopranõre kasutamise kohta toidutööstuses (artikli lõpus).