Sacsayhuaman: võimas näide inkade-eelsest kaugelearenenud ehituskunstist
Ja nii ei konkureeri Sacsayhuaman (alias Saksaywaman) vanuselt mitte vanimate püramiididega vaid pigem aastail 900 kuni 1200 pKr rajatud ehitistega Euroopast. Ainult, et indiaanlastel polnud teadaolevalt sel ajal aimugi mingisugusest ookeanitagusest maailmast.
Asub see kants kunagise inkade pealinna Cuzco serval, ja selle algsest suurusest on ilmselt vaid veerand järel, kirjutab Amusing Planet. Müürid on ehitatud siksakikujuliste ridadena, ja samas kui hiiglaslikud kivimürakad polegi tingimata sama mõõtu, on nad tahutud istuma üksteise külge nagu pusletükid teiste külge. Ja mõistagi polnud selliste asjade koospüsimiseks mingit mörti ega tsementi vaja.
Kivid lähevad omavahel nii tihedalt kokku, et isegi paberitükk või žiletitera ei mahu vahele. Kõrgeim nurgakivi on 8,5 meetrit kõrge, pikim müürilõik on aga 400 meetrit pikk ja kuus meetrit kõrge. Ja kivimürakad kaaluvad mõned lausa 120 kuni 200 tonni.
Kuigi ilmselt ka inkad pidasid seda enda rajatuks, olid püstitajaiks siiski piirkonnas varem elanud Killke kultuuri esindajad meie ajaarvamise 12. sajandil. Ja kuigi silmaga vaadates on esimene oletus, et tegemist oli kindlusega, on ka siin olemas koolkond, kes seletab seda vaid päikesetemplina.
Igatahes rajatud on see kindlus enne inkade pealetungi 13. sajandil, kes seejärel Cuzcost lähtuva kahe miljoni ruutkilomeetrise suurriigi lõid.
Viimati nähti suuremaid lahinguid selle kantsi pärast 1536-1537, seejärel hakkasid kogu inkade riigi alistanud hispaanlased seda tükk-tüki haaval koost lammutama. Kohale jäid vaid suuremad kivid, kellest konkistadooride (või pigem orjastatud kohalike) jõud üle ei käinud.
UNESCO maailmapärand 1983. aastast.
