FORTE MÄNGUARVUSTUS: World of Warplanes – sõjalennukiga sinitaevasse!
Olles ise juba varem mänginud World of Tanksi, pakun et enamiku neist pikisilmi ootajatest moodustasidki varasemad Tankiilma fännid, kellele teona maapinda mööda venimine pinda oli hakanud käima ja kes igatsesid sinilaotuse järele.
Lühidalt: pettuma vast keegi ei pidanud. Warplanes on graafiliselt heal tasemel, kergesti mängitav õhusõjaelamus.
Igale varasemale virtuaaltankistile on ka mängu põhielemendid tuttavad – alustad mingi puusõrestikust ja riidepalakast kokku klopsitud Esimese ilmasõjaaegse kökatsiga ning hakkad seda siis lahingust lahingusse omandatava kogemuse abil tuunima. Mäng käib klaviatuuri ja hiirega.
Tehnikapuud mööda edasi arenedes saab lõpuks jõuda välja kas jaapanlaste ja sakslaste paberile jäänud ulmeprojektideni või siis päriselt Korea sõja ajal lahingutes osalenud Ameerika, Nõukogude või Briti reaktiivhävitajateni.
Sest jah, esialgu saab valida viie riigi lennuki seast ning võrreldes praeguseks sadadesse kasvanud World of Tanksi soomusmasinate pargiga, on mängus kokku ei enam ega vähem kui 120 lennumasinat.
Kõige rohkem – 33 – on seejuures NSV Liidu lennukipuus ning kõige vähem, napp 10, Jaapani omas.
Kes tahab kiiremini areneda, saab pärisraha eest osta ka kulda, kuid see võtaks üsnagi rutiinselt kulgevale lahingutegevusele põnevat vaheldust pakkuva rõõmu oma lennukite järkjärgulisest arendamisest ära.
Muidugi on praegu versioonini 1.3 jõudnud Warplanes alles arengufaasis ning enam-vähem iga kuu ootavad mängijat ees uued üllatused.
Olgu nendeks siis lisanduvad missioonid, mille täitmine annab boonuseid erivarustuse näol (millest osa, olgem ausad, on õhusõja kiirust, ägedust ja armutust arvestades mõttetu kola, mis on otstarbekam mängus kehtivate müntide vastu vahetada, et osta enda lennukile näiteks parem mootor, mitte aga pneumaatiline pump, ent sellst hiljem), täienev tehnikapark või uued lahinguväljad.
Jättes kiidulaulu korraks kõrvale, peabki tunnistama, et mäng on mõnes mõttes liiga palju Tankiilma koopia.
Näib, nagu oleks mängu loojatel mõne koha peal fantaasia otsa saanud ja üks ühele on üle võetud elemente, millel on mõte suhteliselt aeglaselt kulgevates tankilahingutes, mitte aga välgukiirusel etenduvates taevastes kokkupõrgetes, kus juhus ja hetkeline taktikaline eelis mängivad suurt rolli, strateegia osakaal on aga suhteliselt mõttetu.
Konkreetsemalt puudutab see eelkõige kõikvõimalikku lisavarustust, mida mäng pakub – pneumaatilised pumbad, tulekustutid, esmaabipakid, paremad sihikud või isesulguvad kütusepaagid on kõik justkui ahvatlev nodi, kuid reaalses lahingus on neist abi harva.
Surm on kärme ja halastamatu ning Tankiilmaga võrreldavat olukorda, kus pihta saanud masinat saab sõjaväljal putitada või haavatud meeskonnaliiget turgutada, tuleb ette haruharva.
Tüüpiline õhulahing näeb siiski välja selline, et vaenlase avastamisele järgneb tihti mõne ulja kamikazelenduri teadlik või rabistamise tulemusel langenud otsus enda lennukiga sinu oma sodiks sõita või teed siis seda ise enne, kui märgatagi jõuad.
Strateegilist planeerimist, pealetungi ja taktikalist taandumist või varitsust õhus ette ei tule. Ega saagi tulla.
Nagu juba Ikarose loost teame, ei ole õhk inimese suhtes sõbralik element, raskusjõud kisub meid alla ning üleval püsimine eeldab kiiret liikumist ja veel kiiremat reageerimist. Lõpuks määrab pealegi paljut juhus.
Nii ongi siinsetes oludes ellujäämisprotsent väga madal ja algaja lendur ei tohi end sellest heidutada lasta, kui ta mitmendas järjestikuses lahingus esimesel minutil alla tulistatakse – ka Teises maailmasõjas kippus esimesest lahingust naasma vaid väike hulk lendureid. Ja neil oli ainult üks elu...
Kuigi palju ei muuda lahingu lõpptulemust ka erineva lennukitüübi valimine, kuigi mängimist see muidugi mitmekesistab.
Hävitaja, raskehävitaja ja ründelennuki relvastus ning nende parimaks võimalikuks rakendamiseks vajalik taktika on muidugi erinev, ent lahingu tulemuse määrab suuresti ikkagi tiim.
Pole ebatavaline, et ühest 15-liikmelisest meeskonnast on lahingu lõpul pea kõik elus, teise lennukid jahvatatakse aga armutult pulbriks.
Ahel on lihtsalt nii tugev kui tema nõrgim lüli ning selge see, et ühte meeskonda satub kokku nii pühapäevamängijaid, kui ka kodanikke, kelle kontol on tuhandeid lahinguid.
Siis ei jäägi muud üle, kui valida oma lennukipargist järgmine lennuk (täpselt nagu Tankiilmas, tuleb ka siin oodata lahingu lõppemist, enne kui sinu enda enneaegu sodiks lastud lennuk angaari ilmub) ning minna sellega uude lahingusse.
Seejuures häirib veidi lahingu alguse pikk ooteaeg. See peaks aga olema tingitud suhtelisest väikesest mängijate hulgast.
Mis omakorda tähendab, et ainuke võimalus muuta Sõjalennukite maailm sujuvamalt mängitavaks, on see endale alla laadida ja õhku tõusta!
World of Warplanes
Arendajad: Persha Studia, Wargaming
Ilmus: 2013. a novembris
Platvorm: Windows PC
Hind: tasuta (maksta saab lisakraami hankimiseks)
