Tavanakkused muutuvad taas ohtlikuks: antibiootikumid ei jaksa enam baktereid tappa
Resistentsuse leviku jälgimine jätab samas aga endiselt tõsiselt soovida, vahendab ERR teadus.
"Ilma paljude huvipoolte kiire ja koordineeritud tegevuseta on maailm teel antibiootikumide-järgsesse ajastusse, kus mitmed tavalised nakkused ja väiksemad vigastused, mis on kümneid aastaid ravitavad olnud, võivad taas surmavaks osutuda," leidis WHO tervisejulgeoleku osakonna asedirektor Keji Fukuda raporti tutvustuses.
Raportis käsitleti seitset bakterit, mis põhjustavad näiteks sepsist, kopsupõletikku, tripperit, kõhulahtisust, kuseteede nakkusi ja tuberkuloosi.
Ülevaate kohaselt ei allu pooltes analüüsi kaasatud 114 riigis vähemalt üks levinud haigustekitaja rohkem kui 50 protsendil juhtudest tavapärasele ravile.
Ühe kõige rohkem muret tekitava ilminguna ei saa kolmanda põlvkonna antibiootikumid tihti võitu isegi laialt levinud ja eluohtlikke nakkusi tekitavast seedeelundkonda asustavast Klebsiella pneumoniaest.
Eestis on 43-st isoleeritud bakterist osutunud tsefalosporiini suhtes resistentseks pea 40 protsenti.
Karpapeneemil põhinevatest antibiootikumidest on K. pneumoniae vastu siiski igal korral abi olnud. Samas leidub maailmas riike, kus isegi sellest bakteri tõrjumiseks tavaliselt ei piisa.
Eesti paistab lisaks silma multiresistentsete tuberkuloosibakterite leviku poolest. Keskeltläbi ei allu ravile iga viies bakteritüvi. Euroopa riikidest on olukord hullem vaid Valgevenes, Moldovas ja Venemaal.
Maailmas on laialt levima hakanud ka E coli resistentsus fluorokinoloonil põhinevate antibiootikumide vastu, mis leiavad tihti rakendust kuseteede nakkuste korral.
Eestis pole fluorokinoloonist kasu keskmiselt igal kümnendal juhul. Vahetult pärast toimeaine leidmist paarkümmend aastat tagasi said arstid sellele alati loota.
Kuigi teadlased on oodanud, et bakterite seas tekib aja jooksul teatud resistentsus, on see toimunud oodatust kiiremini.
Põhjusena nähakse antibiootikumide ülekasutamist nii tervishoius kui põllumajanduses. Kuigi uute antibiootikumide leidmine on võimalik, on tegu äärmiselt aeglase protsessiga. Viimane toimeaine lisandus arstiteadlaste arsenali 27 aastat tagasi.
Samas rõhutab raport, et resistentsuse levikut saavad aeglustada nii tavainimesed kui ka arstid. Näiteks tuleks antibiootikume kasutada vaid juhul, kui arst nende kasutamist ette näeb. Samuti tuleb ravikuur alati lõpuni läbida, isegi kui enesetunne juba poole kuuri peal paranema hakkab.
Arstid ja farmatseudid ei peaks seevastu retsepte kergekäeliselt välja kirjutama ning hoolikalt jälgima, et nakkuse tõrjumiseks selle jaoks väljatöötatud antibiootikumi kasutatakse.
Abi on ka lihtsamatest sammudest, näiteks regulaarsest kätepesust. Viimasest on kasu olnud näiteks MRSA leviku vähendamisel.
