NASA kavatseb vabaneda helikiiruse ületamisel kostvast paugust

Ülehelikiirusel liikiva reisilennunduse unistus pole kuskile kadunud, kuigi Concorde'id ongi jäämas juba hämarasse minevikku. NASA ja suured lennukitootjad töötavad välja aga kontseptsioone, mis peaks aitama helikiirust ületada ilma selle juurde nii kohustuslikus korras käiva kõrvulukustava pauguta.

Nelja NATO-hävitaja ülelend Eestis ilmselt veel seda kogemust ei anna, aga need, kes veel mäletavad 1980. aastatel öösiti nõukogude hävitajate Ämari lennuvälja lähiraadiuses kostnud müra, teavad isiklikult, mida tähistab helikiiruse ületamisel lennuki tekitatud pauk. 

Teadlased räägivad, et pauke, inglise keeles sonic booms, mida tekitavad helikiirusest kiiremini liikuva lennuki tekitatud lööklained, mõjutab terve rida tegureid. Esiteks lennuki kuju, teiseks see, kus lennuki erinevad osad täpsemini asuvad. Seega on võimalik lennuki disaini muutes otseselt vähendada ka sellist müra.

Juba 1973. aastal keelas FAA ülehelikiirusega tsiviillennukite liikumise USA maismaa kohal, seega tõkestades ka Concorde ülehelikiirusega lendamise sealses õhuruumis. Kahtlematult keskkonnakaitse huvides, on ju ka müra tõsine saastevorm. Kuid selge on see, et helikiiruse ületamine on tulevikku silmas pidades ikka üha tõsisem vajadus ka õhuliikluses.

"Mootori paigutus on kriitiliseks osaks, kui me tahame saavutada madalapaugulist disaini," kirjeldas Space.comile NASA High Speed Projecti juht Peter Coen. "Kui me asetame mootorid tavapäraselt, peame me hoolikalt töötlema tiivadisaini, et vähendada lööklaineid. Kui me tõstame mootorid tiivast üles poole, on lööklaineid võimalik suunata üles ja mitte mõjutada maapealseid. Kuid selline paigutus võib maksta kätte (lennuvahendi) teistes omadustes."

Praegu on olemas kaks tulevikunägemust ülehelikiirusel lennukitest, üks Boeingult, teine Lockheed Martinilt.