Eestlaste komme metsataimi näksida on visa kaduma
Raivo Kalle Eesti Maaülikoolist ja Renata Sõukand Eesti Kirjandusmuuseumist on uurinud, kuidas eestlaste korilusharjumused alates 18. sajandist muutunud on. Uurimuse põhjal on loodusest kogutud taimede hulk jäänud kuni viimase kümnendini küllaltki samasuguseks, viimastel aastatel on hakanud olukord aga ilmselt muutuma.
„Kui me tuleme 21. sajandisse, kus on toimunud väga suured muutused, sotsiaalsed, poliitilised ja kõik muu, siis esiteks meil puuduvad selle kohta andmed ja teiseks vähemalt tundub, et nimekiri (kasutatavatest) taimedest ja kasutussagedus on ilmselt oluliselt erinev,“ tõdes Sõukand. Samas märkis ta saates „Labor“, et loodus pole eestlaste jaoks oma veetlust kaotanud, isegi kui marjul veidi vähem käiakse.
Ühe olulisema muutustena on sajandite vältel kadunud komme loodusest erinevaid juurikaid koguda.
Loe edasi ERR teadusuudistest
