51 protsenti ameeriklastest ei usu Suure Paugu teooriat

Alustuseks märkus, et keskmine ameeriklane pole mingi müstiline stereotüüpne olevus Kuu pealt, vaid tavaline inimene, nagu sina või mina. Põhjus, miks meedia edastab uudiseid ameeriklaste omapärastest arusaamadest, on hoopis selles, et mujal maailmas pole avaliku arvamuse küsimine nii moodi läinud.

Kas universum on alguse ja lõputa, ning lõpmatu? Või sai ta alguse Suurest Paugust ja alates sellest vaid laieneb? Teadusmaailma debatid kestavad akadeemilisel tasandil, samas kui avalik arvamus saab vaid võtta hoiakuid ühe või teise teooria poolt ja vastu. Associated Press-GfKküsitlus paljastas, et enamik (51 protsenti) ameeriklastest igatahes ei usu seda Einsteini üldrelatiivusteooriale rajatud käsitlust universumi kujunemisest 13,82 miljardit aastat tagasi toimunud Suure Pauguga. 

Põhjuseks pole küll see, et rahval oleks rohkem teadmisi kui teadlastel, vaid mängu tuleb raudne teaduse-religiooni-poliitika kolmnurk.

Näiteks neli kümnest ameeriklasest ei taha uskuda, et inimtegevus soodustaks kliimasoojenemist, on ju tegemist terava poliitilise vaidlusega USA ühiskonnas. Ka ei taha paljud siiani uskuda, et inimkond on välja kujunenud loodusliku valikuga, on ju kreatsionismi-darvinismi vaidlus seal religioosse alatooniga. Õnneks avalik arvamus ei tee teadust, aga näitab, et teadlastel on siiski oma selgitustöös mõningasi lünki.

Samas, üks 20. sajandi suurimaid teadlikkuskampaaniaid on siiski vilja kandnud ja vaid neli protsenti ameeriklastest arvab täna veel, et suitsetamine ei põhjusta vähki. Vaid kuus protsenti arvab, et vaimuhaigus pole meditsiiniline seisund ja vaid kaheksa protsenti ei usu meie rakkudes eksisteerivat geneetilist koodi.

Teadus võib siin anda nii alust kui kahtlusi, aga 15 protsenti ameeriklastest umbusaldab lastele söödetavaid vaktsiine, mille ohutus on mõningase kahtluse all.