Toida tulevikuautot tooriumiga ja võid sada aastat järjest tankimata sõita?
Bensiin on kütus, mida saadakse teatavasti ammenduvate varudega naftast ja seega varem või hiljem tuleb temale soodsamaid alternatiive leida. Tuumapommi ju keegi istumise alla ei tahaks, aga nüüd on olemas seltskond, kes propageerib autokütusena tooriumi.
Massachusettsis tegutsev ajutrust nimega Laser Power Systems (LPS) on oma eestvedaja Charles Stevensi algatusel välja töötamas uut tüüpi turbiini/elektrigeneraatori süsteemi, mis võtaks energiat kiirendiga tooriumlaserilt, mis küll erinevalt tavalistest laseritest ei väljastaks kiirt, vaid ainult soojust.
250-kilovatine kütuseelement, mis vastaks umbes 335 hobujõule, oleks piisavalt väike, et mahuks ära tavalise sõiduauto kapoti alla, samas kui pelgalt kaheksast grammist tooriumist piisaks, et auto suudaks tankimata pool miljonit kui mitte lausa miljon kilomeetrit maha sõita. Ta oleks üleni heitmetevaba, kuna sellise auto elektrigeneraator saaks jõudu tooriumisoojusest tekkinud veeaurust.
Cadillac on juba 2009. a esitlenud ka oma tulevikuato visiooni, nimega Cadillac’s World Thorium Fuel Concept. Cadillac ja Stevens küll omavahel nähtavasti koostööd ei tee ja Cadillac esitleski pigem vaid autot, tegelikku tooriumimootorit selle kapoti all veel ei olnud.
Stevens esindab väikest aga üha enam laineid löövat tooriumifännide kogukonda, kes kuulutab seda maavara tulevikuenergia alustalana, ometi on see keemiline element ikka veel pigem visionääride kui tegeliku tööstuse või energeetika tooraine.
Ohutum kui uraan
Põhjust, miks tooriumi siiski sama laialdaselt kui uraani energeetikas ei kasutata, on otsitud Teise maailmasõja järgses tuumarelvariikide vandenõus, aga ilmselgelt on olemas ka palju käegakatsutavamaid põhjusi. Tooriumi esineb peaaegu igas kivimis, küll väga väikeses koguses, ehk tema kaevandamine on seotud omaette probleemidega. Eriti suured tooriumivarud on USA, Austraalia ja India pinnasügavustes.
Nii nagu uraan, on ka toorium radioaktiivne element, mille lagunemise produktiks on näiteks Põhja-Eestis nii tuntud terviserikkuja radoon. Aga tooriumi esineb maakoores kolm või neli korda rohkem kui uraani. Ja seetõttu on ka tuumaenergeetikas juba aastaid kaalutud tooriumreaktorite ehitamist uraani- ehk plutooniumireaktorite asemel.
Kuid ka need plaanid ei taha eriti vedu võtta, sest probleemiks on ja jääb siiski ka tooriumi radioaktiivsus, olgugi, et ta on palju ohutum kui uraan. Toorium on pulbrina süttimisohtlik ja kuigi alfakiirgusega inimnahast läbi ei tungi, siis suuremas koguses sissehingatuna on ta arvestatav kantserogeen.
Aga looduses esineb tooriumi peaaegu igal pool ja kui inimene hingabki keskmiselt kolm mikrogrammi tooriumi päevas sisse, siis organismi seda tavaliselt ei sadestu, väidetakse Wikipedias.
