Kaheksa muistset muusikariista, mida ükski inimene enam mängida ei mõista
Muusikariistu on tulnud ja kadunud, ka Johann Sebastian Bachi kuulsad tšellopalad on algselt kirjutatud hoopis vahepeal juba väljasurnuks peetud muusikariistale violoncello da spalla, mida BBC siin alustuseks videos esitleb.
Mental Floss loeb üles aga kaheksa muusikariista, mille olemasolust me oleme teadlikud, aga ilmselt mitte keegi ei tea enam, kuidas nendel mängida.
1. sambuca
Antiik-Kreeka teadlased kiitsid süürlasi ja foiniiklasi kriiskava heliga muusikariista sambuca loomise eest, mis välimiselt meenutas küll tänapäevast harfi. See tänaseks unustatud pill oli oluliseks saatjaks Rooma, Ateena ja Makedoonia tseremooniatel.
2. gue
Üks ajaloolane, nimega John Jamison, kinnitab, et gue oli kunagi tavaline muusikariist Shetlandi saartel. Ta meenutas küll viiulit, kuid tal oli kaks hobusejõhvist keelt, ja teda mängiti samal moel kui tšellot. Viimati on keegi seda riista oma silmaga näinud aastal 1809.
Helilooja Michael Levy võib siin videos vaid oletada kuidas sellel piibellikul lüüral kunagi mängiti. Näha on seda heebrealaste pilli (kr k nabla, ladina k nabilium) isegi omaaegsetel müntidel:
4. Peri Yazh
Yazh oli harfilaadne instrument iidses Indias, millest oli variante seitsmest kuni 17 keeleni, nahast Peri Yazh oli koguni 21 keelega. Ja siis on veel mütoloogiline imepill Adi Yazh, millel legendi kohaselt olevat olnud tuhat keelt. Et sõrmed teil sõlme läheks.
Me ei teaks neist pillidest midagi, kui neid poleks talletatud seina- ja vaasimaalidel, mis iidsest tsivilisatsioonist järgi jäid. Muudkui tehkem pillid järele ja õppigem nullist peale.
6. asor
Teada on, et leviidid oli üks Iisraeli hõimudest, ja et nemad kasutasid muusikariista nimega asor. See oli kümne keelega keelpill, aga keegi ei tea kuidas ta välja nägi. Piiblis on ta ka psalmideraamatus kirjas.
7. Yorkshire'i torupill
Torupillid on suur suguvõsa, kuid mitte kõik ajaloos kasutusel olnud muusikariistad pole 21. sajandini säilinud. Yorkshire'i torupill oli veel William Shakespeare'i ajal 16.-17. saj laialt mängitav, aga tänaseks täielikult unustatud.
1736. aastal kirjutas Bach moteti, milles pidi kasutama ligi 2,5 meetri pikkust sõjatrompetit, lituusi. Alles 2009. aastal pani rühm teadlasi Edinburghi ülikoolist kokku muusikariista, mis nende arvates sarnaneks lituusile, võib küll arvata, et Bach vaidleks neile vastu.
