“Oleme nüüd veelgi kindlamad, et tegemist on hämmastava süsteemiga, mis tekkis väga varajases universumis,” kommenteeris uurimuse juhataja, California Davise ülikooli teadlane James Jee.

Galaktikaparv ACT-CL J0102-4915 ehk El Gordo, mis hispaania keeles tähendab nimisõna “tüse”, asub Maast rohkem kui seitsme miljardi valgusaasta kaugusel. See tähendab, et astronoomid näevad parve sellisena, nagu see eksisteeris ajal, mil universum oli rohkem kui poole noorem praegusest 13,8 miljardist aastast.

2012. aasta jaanuaris ilmunud aruandes hinnati El Gordo massiks umbes kahe kvadriljoni Päikese mass. Uurijad jõudsid sellisele tulemusele, mõõtes NASA röntgenobservatooriumi Chandra ja Tšiilis tegutseva Euroopa lõunaobservatooriumi ülisuure teleskoobimaatriksi abil gaasi temperatuuri ja galaktikate liikumist parve sees. Toonase kalkulatsiooni täpsus oli aga suhteliselt puudulik, suuresti sellepärast, et El Gordo võib olla moodustunud kahe osaparve kokkupõrkamisel.

“Meid huvitas, mis juhtub galaktikaparvega mastaapse ühinemise ajal ning kuidas ühinemisprotsess mõjutab nii röntgenkiirgust kiirgavaid gaase kui ka galaktikate liikumist,” selgitas värske uurimuse kaasautor John Hughes Rutgersi ülikoolist. “Keerulise ühinemisoleku tõttu jäi meie massi-hinnangute usaldusväärsus küsitavaks.”

Võimalik, et ühinemise geomeetrilised iseärasused takistasid 2012. aasta uurimuse autoreil El Gordo galaktikate tegelikku kineetilist energiat täpselt mõõtmast, millest tuleneski massi alahindamine. Hubble’i uued vaatlused annavad mõista, et olukord oligi just selline.

Töörühm kavatseb jätkata El Gordo uurimist Hubble’i teleskoobiga. Galaktikaparv on nii suur, et ei mahu legendaarse teleskoobi vaatevälja korraga ära, mistõttu uurijad üritavad sellest järgmiseks teha põhjalikku mosaiik-ülesvõtet.