Selliseid pisikesi segajaid on Uraani orbiidil teada vähemalt 22, kuigi vähemalt Chariklo ei hakka planeeti ennast tõsiselt tülitama lähima 30 000 aasta jooksul. Mis aga sunnib seda asteroidi lähemalt uurima, on fakt, et tema ümber avastati kaks rõngast, mitte küll nii silmatorkavaid kui Saturnil, aga ikkagi.
Brasiiliast omale hüüdnimed Oiapoque ja Chuí saanud kaks rõngast on vastavalt seitse ja kolm kilomeetrit laiad, üksteisest üheksakilomeetrise vahega, asteroidi enda pinnast ligemale 400 kilomeetri kõrgusel.
Ja nii nagu ka Saturni, Uraani ja Neptuuni rõngaste kujunemislugu on võimatu täpselt välja selgitada, on asteroidi ümbritsevad rõngad veelgi suuremaks müstikaks teadlastele. Koosnevad need rõngad ilmselt jääkristallidest. Chariklo olemasolu on teada juba alates 1997. aastast.
Chariklo enda läbimõõt on vaid u 250 - 260 km, tiirleb ta päikesest 13 - 18 astronoomilise ühiku (AU) kaugusel. Tema orbiit on siiski stabiilsem kui paljudel teistel "kentauridel," mis segavad suurte planeetide orbiite ja võivad seetõttu kaugemas tulevikus kas üldse Päikesesüsteemist välja põrkuda või planeedi pinda tabada.
Saturni, Uraani ja Neptuuni rõngad:
