Maa kõrgeima mäe tekkimisel suruti ja painutati laamasid nagu hambapastatuubi.

Merepõhjas olev õhuke maakoor annab kergesti järele ja lubab ühel laamal teise alla sukelduda, kuid paksem mandriline maakoor paneb pikemalt vastu. Nii ei pruugi mandrite põrkumisel üks neist uuesti Maa vahevöösse liikuda, vaid lükatakse hoopis ülespoole ja siis tekivad mäestikud.

Millised pinnavormid kontinentide kokkupõrkamisel tekivad, ei oska geoloogid täpselt ette näha, sest kivimid deformeeruvad eri viisidel. Näiteks pole selge, kuidas on India laam saanud ülipika aja jooksul Euraasia poole liikuda ja tekitada Himaalaja mäestiku.
Loe edasi Novaatorist