Teadlased: kehavälise kogemuse ajal toimub ajus mõndagi huvitavat
Ottawa ülikooli viimase kursuse psühholoogiatudengi jaoks oli tõenäoliselt üllatuseks, et oskus end tahtejõuga "kehast välja" sundida polegi üldlevinud. Tema seda enda väitel igatahes suudab.
Ajakirjas Frontiers in Human Neuroscience ilmunud juhtumikirjelduse raames andis ta seisundist üksikasjalise ülevaate ning laskis lisaks enda aju uurida ajal, mil "kehavälised kogemused" aset leidsid.
Neiu mäletab, et esmakordselt soovis ta end kehast välja eelkoolis, kus kasutas seda oskust meelelahutusena kohustusliku lõunauinaku ajal.
Vanemana eeldas ta lihtsalt, et kõik teised inimesed oskavad seda samamoodi teha.
Vastavas seisundis näeb ta enda väitel iseennast õhus oma keha kohal. Ta näeb ka iseenda liigutusi, ehkki on samas teadlik, et ta "päris" keha sel ajal ei liiguta.
"Ma tunnen end liikumas, või, õigemini, ma saan panna end tundma, nagu liiguksin. Ma tean väga hästi, et tegelikult ma ei liigu; sel ajal pole mõistus mingil moel kehast tegelikult lahutatud.
Tõtt-öelda olen sel ajal kehaga toimuva suhtes ülitundlik, kuna keskendun kõvasti liikumise tunnetamisele.
Mina olen see, kes liigub — mina — minu keha. Näiteks, kui ma „keerutan“ end piisavalt kaua, hakkab mul pea ringi käima. Ma ei näe iseennast enda keha kohal; pigem on kogu mu keha kõrgemale kerkinud.
Ma tajun, et see paikneb kõrgemal kui mu keha tegelikult minu teada on. Tavaliselt kujutlen end vaimusilmas ka ülespoole liikumas, aga mõistuse roll ei ole seejuures arvestatav. Meel ei liigu, kuni keha ei liigu," selgitas ta uurijaile.
Läbiviidud katsed hõlmasid nii tomograafiliste ülesvõtete analüüsi kui ka küsitlusi. Selgus, et kirjeldatud kogemuste ajal ilmnes aktiivsus ajupiirkondades, mida neuroloogid seostavad hallutsinatsioonidega.
Tulemus langeb osaliselt kokku varasemate "kehaväliseid" kogemusi analüüsinud teadusuuringute järeldustega.
Mida uurijad siis seekord täpsemalt teada said?
• Tulemused annavad mõista, et konkreetne kehavälise kogemuse tüüp kujutab endast komplekti ebatavalisi kinesteetilisi nägemusi, millel on ühiseid jooni nii varasemates kehavälise kogemuse uuringutes kirjeldatud kogemustega kui ka tüüpilisemate, motoorset liikumist peegeldavate kujutluspiltidega.
• Aktiivsuse märkimisväärne ägenemine väikeajus langeb kokku katsealuse kirjeldustega liikumismuljetest "kehavälise kogemuse" seisundis viibimise ajal.
* Aktiveerumist täheldati ka orbitaal-eeskäärude keskmises vasakpoolses ja kõrgemas osas (ingl left middle and superior orbital frontal gyri); neid piirkondi seostatakse üldiselt tegevuse seiramisega.
Uurijad nentisid, et neiu kogemus on ebatavaline, eriti kuna noore katsealuse tervis hinnati heaks ja mingeid hälbeid ta aju töös ei täheldatud.
Samuti tunnistasid uurijad, et uuringu võimalused olid piiratud, kuna see käsitles ainult ühe naise kirjeldatud kogemusi.
Tänu kirjelduste üksikasjalisusele ja ebatavalisusele ei näe nad aga põhjust katsealuse väidetes kahelda.
Uurimuse autorite oletuste kohaselt võib katsealuse kogemus tähendada, et ka teistel inimestel on tegelikult võime end "kehast välja mõelda", kuid et võib-olla ei räägi nad sellest avalikult, kuna ei pea seda ei normaalseks ega ka laialt levinud tunnetuslikuks kogemuseks.
Samuti spekuleerisid uurijad, et tegu võib olla oskusega, mis imikutele ja väikelastele on loomuomane, kuid pideva harjutamiseta lihtsalt unustatakse.
Toimetajalt ülaloleva foto kohta: artikli sisu paistis sobivalt illustreerivat see ülesvõte, mis on tehtud tegelikult täiesti maises paigas, DTW lennujaamas USAs.
