Kui sügavale üldse on inimesed Maa sisse puurinud?
Puurimisega alustati 24. mail 1970. aastal Murmanski oblastis ehk siis Koola poolsaarel kümme kilomeetrit Zapoljarnõi linnast läänes, kindla plaaniga teha sügavaim inimese tekitatud auk Maa sisse.
Koola ülisügav puurauk on täna 12 262 meetrit sügav ja saavutati see sügavus alles aastaks 1989. Esmalt oli puuritud Uralmash-4E, seejärel Uralmash-15000 puuridega, ja saavutatud sügavik oli tõesti sügavaim inimese tekitatud auk meie planeedi koores. Loodetud eesmärk, puurida 15 kilomeetri sügavuseni, jäi siiski saavutamata, ning puurauk suleti rahapuudusel 2005. aastal, kõik tehnika viidi ära ja ta on jäänudki unustusse alates 2008. aastast.
Põhjus, miks enam sügavamale puurida ei saanud, oli see, et temperatuur 12-kilomeetrise maakoore all osutus eeldatust ligi kaks korda kõrgemaks (mitte +100, vaid +180 kraadi) ja puurid ei pidanud enam vastu. 15 kilomeetri sügavusel oleks temperatuur kerkinud +300 kraadini. Sellel sügavusel oldi juba kihtides, mis on 2,5 miljardit aastat vanad. Ühest küljest oli üllatuseks, et seitsme kilomeetri sügavusel ei olnudki üleminekut graniidilt basaldikihile, teiseks aga see, et välja tulnud muda "kees" vesinikust.
Sügavusse puurimine oli samasugune suurriikide võidujooks, nagu pürgimine kosmosesse, kuid USA sarnane projekt Mohole oli juba 1966. aastal katki jäetud, kui 3600 meetri sügavusel mere all suudeti vaid 183-meetrine auk teha.
Koola augu mahajätmisele aitas kaasa ka see, et just 2008. aasta maikuus puuris Maersk Oil Katari al-Shaheeni naftaväljal puuraugu 12 289 meetrini, ületades senise rekordi. Kuid nüüd ei kulunud sellele enam 19 aastat, vaid ainult 36 päeva.
Venemaa võttis rekordi tagasi 28. jaanuaril 2011, küll Exxon Neftegas Ltd. jõududega, kui see firma saavutas Sahhalini saare rannikul naftaaugu puurimissügavuse 12 345 meetrit. 2013. aasta suvel jõuti aga teadaolevalt juba 12 700 meetrini.
