Aju sunnib meid asju unustama, et me hulluks ei läheks
Nimelt aitab ainuüksi olulise teabe jäädvustamise ja uuesti meelde tuletamise võimelisus inimestel psühholoogiliselt paremini kohaneda.
Šveitsi Baseli ülikooli uurijad annavad mõista, et tõhusaks toimimiseks inimaju lihtsalt peab ebaolulist teavet unustama.
Enamgi veel — kui miski seda unustamisprotsessi häirib, võivad tagajärjeks olla tõsised vaimse tervise häired.
Uurimuse raames selgitasid teadlased välja, milline molekul ebaolulise informatsiooni unustamise protsessi kontrollib. Nn Musashi valk (MSI-1) moduleerib ajus sünapside struktuuri ja toimimist, eriti puhkudel, mil teavet ühest närvirakust teise edastatakse.
Ümarusside Caenorhabditis elegans abiga avastasid uurijad, et too valk on kriitilise tähtsusega eelduseks ajas süvenevale mälukaotusele.
Ümarusse geneetiliselt selliseks modifitseerides, et neil Musashi valk ei funktsioneerinud, õnnestus teadlastel saboteerida ümarusside lõhnataju-põhist õppimisvõimet.
Erinevalt toimiva Musashi valguga varustatud ümarussidest osutusid geenmuundatud ussid aja möödudes märkimisväärselt vähem unustamisvõimelisteks. Uurijad oletavad, et Musashi valk sekkub sünapse stabiliseerivate molekulide moodustumisesse.
Ka inimestel on Musashi valk, mistõttu uurijad väidavad, et meiegi organismis leiavad aset samad protsessid. Teisisõnu: unustamine ehk mälestuste hääbumine kujutab ennast adaptiivset protsessi, mida reguleerib toosama valk MSI-1.
Igal juhul on põhjust loota, et Musashi valgu baasil töötatakse tulevikus välja ravimeid, mis pärsivad liiga kiiret unustamist. Sellistest medikamentidest võiks olla abi näiteks Alzheimeri tõve põdejatele.
