Nõnda saadav kiirgusdoos peaks samas tõsise kahju tekitamiseks sadu tuhandeid kordi suurem olema, selgitab ERR teadus.

Kartulid, aedoad ja banaanid muudab radioaktiivseks nendes leiduv kaaliumi teisend kaalium-40.

Näiteks keskmises banaanis laguneb iga sekund 14 ebastabiilset aatomituuma, keskmise suurusega kartulis umbes kaks korda enam. Sellest piisab, et neid vabalt hangitavate kiirgusdetektoritega märgata saaks.

Sellele vaatamata on pea võimatu loomulikult radioaktiivse söögi mõjul surmavasse kiiritustõppe jääda.

Isegi kui liigse kaaliumi väljutamist takistada õnnestuks, peaks lühikese ajavahemiku jooksul sööma viis miljonit banaani või umbes 2,5 miljonit kartulit.

Ideaalseks radioaktiivseks õhtusöögiks tuleks aga lisaks oa-porgandi-kartulihautisele ja banaanikreemile menüüsse lisada brasiilia pähklid.

Viimastes leiduva radioaktiivse materjali hulk on kilogrammi kohta banaanide omast kaks korda suurem. Seemnetes laguneb raadium.

Liik ei kasva küll eriti raadiumirikastel muldadel, kuid pähklipuude juurtevõrgustik on märgatavalt ulatuslikum kui teistel puudel.

Loe rohkem põnevaid teaduslugusid saidil ERR teadus!