65 aastat hiljem, ehk miks Indiale uue osariigi tekitamine toob meelde Krimmi kriisi
Käesoleva aasta suurimaks sündmuseks Indias saab olema uue osariigi - Telangana väljakuulutamine enamvähem kunagise Hyderabadi riigi aladel, 2. juunil, kuid just see kiskus vanad haavad jälle lahti. Tüli on Hyderabadi linnast, mis seni olnud Andhar Pradeshi osariigi pealinn, aga edaspidi peaks muutuma jagatud pealinnaks kahe osariigi vahel. Ja kui üks pool nõuab uue osariigi loomist, siis teine pool on viimase hetkeni selle vastu.
Oli 17. september 1948, kui vastsündinud India riik saatis väed hõivama vürstiriiki nimega Hyderabad. Selle Suurbritannia-suuruse riigi muslimist valitseja nizam Osman Ali Khan oli otsustanud, et tema Indiaga ei liitu ja üritas kehtestada hoopis iseseisvat riiki, mis lõikas suure augu keset Lõuna-Indiat. Meenutab justkui Krimmi ja Ukraina suhteid 1992. aastal.
.
Hyderabadi riik oli eksisteerinud eraldi vürstiriigina Indias 1798-1948, olles jäänuk suurmogulite riigist, kus võim oli muslimite käes, ja kes mõistagi üritasid hinduistlike ja budistlike rahvaste vabanemispüüdeid veriselt maha suruda. Kohalik muslimite miilitsavägi - razakar - ei tegutsenud Hyderabadis just pehmete kinnastega. Seega oli ka India sissetungile järgnenud vägivald pigem kättemaks, aga hindude aktsioonid kutsusid esile veel suurema verevalamise.
600 vürsti, 500 rahvust
Hyderabadi riigi taastamist ka pole üritatud, sest alamatel lihtsalt puudub nostalgia selle valitseja järele. Mängu tulevad hoopis teised argumendid. Veel Briti koloniaalvõimu all koosnes India 565 erinevast vürstiriigist, mõni neist kujutas küll vaid lossi mõnekümne teenijaga, teisal oli ka 16 miljoni alamaga Hyderabad. India on aga killustunud vähemalt 447 erinevat keelt kõnelevate rahvakildude vahel. Vürstririikidele tegi iseseisev India kiiresti lõpu, etnilist killustumust ei kaota aga miski.
Esialgu osariigiks tehtud Hyderabad liideti 1956. aastal Andhra Pradeshi osariigi külge, ja uue osariigi peamine otstarve oli anda rahvuslik autonoomia just andhra- ehk telugu keelt kõnelevale rahvastikule (täna on neid Indias 75 miljonit). Hyderabadi varasemate alamate seas oli ka palju marathi keele kõnelejaid, kelle osariigiks on 1960. aastal loodud Maharashtra. Telangana sai nime aga just Hyderabadi telugukeelse poole Telugu angana järgi.
Ülestõus, nurin, protest
Aga 1997. aastast alates on kohalikud poliitikud järjekindlalt nõudnud oma osariigi eraldamist Andhra Pradeshi küljest. Nüüd andis keskvõim nendele järele, kuigi Hyderabadi linn jääb mõlema osariigi keskuseks. Ja see on ka üks peamisi põhjuseid, miks uue osariigi sünd kutsub esile ka protestimeeleavaldusi. Protestijate eesotsas on just Andhra Pradeshi peaminister Kiran Kumar Reddy, kelle keskvõim laupäeval jõuga ametist maha võttis.
Telangana saab 2. juunil India Liidu 29. osariigiks, otsusel on India parlamendi ja presidendi heakskiit, enne seda tuleb uuele osariigile aprillis ka demokraatlikud esindusorganid valida.
Ja siis see igikestev piiride tõmbamise probleem, mis Indias reeglina terve rea osariikide hilisemate uute ümberjagamisteni viinud. Hea veel, kui kestvate lahendusteni ilma vägivallata jõutakse.