Alcatrazi vanglasaare alt leiti 150 aastat vana tunnelitevõrgustik
Algselt polnud see saar üldse vanglaks mõeldud. 1846. aastal müüsid mehhiklased Alcatrazi saare kohalikule elanikule, kes pidi sinna majaka ehitama. 1850. aastal otsustas aga USA ehitada saarele sõjaväekindluse. 1868 tehti sellest sõjaväevangla, 1933-1963 asus seal aga föderaalvõimudele alluv vangla, kust põgenemine oli sama hästi kui võimatu.
Aga nüüd, pool sajandit pärast seda, kui sealne, San Francisco linna esisel paiknev vangla lõplikult suleti, on tehnoloogia areng andnud võimaluse ka saare "alumist korrust" lähemalt uurida.
Põliselanikke saarel pole kunagi olnud, sest indiaanlased pidasid seda lausa neetud saareks (on küll kaldalt selgelt nähtav, aga kiire hoovuse tõttu ujudes selleni ja sealt kaldale jõuda pole võimalik). 1934-1963 võtsid saarel hoitud vangidest põgenemiskatse ette 36, kellest 23 tabati, kuus lasti maha, kaks uppus ja viis jäi merel tedamata kadunuks. Ja kahtlematult mõni neist tegi eelnevalt tutvust ka tunnelitega Alcatrazi all.
Texase A&M ülikooli teadlased võtsid nüüd appi maapinda läbi nägeva radari, mis elektromagnetlaineid lähetades tuvastas maa-aluse tunnelite võrgustiku kunagise Alcatrazi kindluse all. Need kulgevad risti-rästi selle kindluse siseõue all, kuigi algselt on neid rajatud muul kui põgenemise eesmärkidel. Nüüd avastatud tunnelitevõrgustik on ehitatud ligemale 150 aastat tagasi, ja kohati tugevdatud ka tsemendiga, mida sel ajal tuli kohale tuua lausa Euroopast.
1853-1858 ehitati Alcatrazi kindlus Zealous B. Toweri juhitud inseneriväelaste poolt, ning sinna paigutati alguses 200-meheline garnison 11 kahuriga. USA kodusõja ajal kasvas garnison, ja kahurite arv ületas lõpuks sada, samas kui saarele peideti ka läääneranniku olulisem relvaarsenal, et see lõunaosariiklaste toetajate kätte ei satuks. Suurem ümberehitus käis saarel igatahes ka 1870-1876.
Ja kuigi kahureid kasutada ei tulnudki, sai saarest tasapisi ka vangla, kuhu esmalt konföderatsiooni poolehoidjaid sulgeda. Hispaania-USA sõja ajal 1898 suleti sinna kuni 450 sõjavangi korraga. Föderaalvangla ajajärgul 1934-1963 viibis saarel aga pidevalt umbes 300 ametnikku ja umbes 260 vangi., sh näiteks Al Capone, ja veel terve rida kuulsamaid isikuid kriminaalmaailmast.
Vangla tuli lõpuks sulgeda, sest erosioon oli elutingimused muutnud seal võimatuks, 1969-1971 üritas rühm indiaanlasi aga saare hõivamisega meelt avaldada. Uuemal ajal on Alcatraz kasutusel vaid turismimagnetina, mida külastab tuhandeid inimesi päevas.
