Nicaragua suur kava - ehitada konkureeriv kanal Panama kanali kõrvale ja veel kohe

Nicaragua kanal oli võimaliku alternatiivina laual juba siis, kui tänast Panama kanalit 1881-1914 ehitati, aga Panama kaudu juba oli oluliselt lühem tee laevaliiklust läbi suunata. Nüüd, sada aastat hiljem on aga Nicaragua valitsus üritamas seda suurt tükki siiski läbi hammustada, kuigi raha ei ole.

Nicaragua unistus on suur, et kanal aitaks kahekordistada sealset majandust, kolmekordistada tööhõivet ja tuua 400 000 elanikku välja vaesusest, aga omalt poolt neil ka midagi lauale panna ei ole. Nüüd on Nicaragua vasakpoolsele presidendile Daniel Ortegale appi tulnud vanad sõbrad Hiinast. Kui ühe Hiina ettevõtja plaan saaks teoks, siis oleks võimalik Nicaragua kanali kaevamist alustada kasvõi kohe, ja see kanal võiks olla läbitav juba 2019. aastal. Leia ainult  40 miljardit dollarit.

Probleem on just selles, et üritades Nicaraguas sotsialismi ehitada, viis Ortega juhitud rühmitus FSLN riigi ka kauakestnud kodusõtta (1961-1990) ja tulemuseks on see, et Nicaragua on kõige vaesemaid riike maailmas, jäädes Kesk-Ameerikas peale vaid Haitile.  Panama jaksab oma kanali läbimistasude pealt ise selle laiendamise 5,25 miljardit dollarit kinni maksta. Nicaragual aga kaheksa korda suuremat summat kuskilt võtta ei ole. USA-lt nad küsida ei saa, seega jäigi üle vaid Hiina.

Nicaragua kanalit on planeeritud juba 1825. aastal, kui Nicaragua polnud isegi iseseisev riik, vaid osa lühiajalisest (1823-1838) Kesk-Ameerika Liitvabariigist. Siis arutati, et kanal võiks olla 278 kilomeetrit pikk, kulgedes Kariibi merest piki San Juani jõge Nicaragua järve ja sealt edasi lüüsidega Vaiksesse ookeani. Võrdluseks tänase Panama kanali pikkus 77 kilomeetrit.

Mõistagi mindi raha küsima kohe USA-sse, kuid Washingtoni Kapitooliumil peeti Nicaragua poliitilist olukorda liiga ebastabiilseks. 1849. aastal andis Nicaragua valitsus ettevõtja Cornelius Vanderbiltile loa kanali ehituseks, kuigi tulemuseks oli vaid see, et järvest Vaikse ookeanini rajati raudteeühendus. Aga siis tuli Nicaraguas jälle järjekordne kodusõda peale.

20. sajandi alguses käis Nicaragua kanaliprojektile raha nurumas ka Saksamaal ja Jaapanis. USA kauples aga Nicaragualt omale mereväebaasi 1916. aastal ja 1930. aastate alguses uuris tõsiselt võimalusi kanali ehitamiseks läbi Nicaragua, aga siis olid kava vastu Costa Rica ja El Salvador, üks arvas, et kanal rikuks nende õigusi San Juani jõele, teine kartis aga USA baasi.

2004. aastal käis Nicaragua eelmine valitsus lauale uue plaani kanali ehitamiseks, mis laseks läbi ka oluliselt suuremaid laevu kui Panama kanal, tekitades paraja peavalu Panama võimudele. Panama ruttaski oma kanalit laiendama, mis võiks juba 2015. aastal valmis saada.

Nicaragua oli kavadesse kaasanud Lõuna-Korea ettevõtteid, nüüd aga tuli neile appi Hongkongis tegutsev Hiina ettevõtja Wang Jing, juhtides vastloodud kontserni Hong Kong Nicaragua Development Group (HKND). Wang Jing ise nimetab end tavaliseks hiinlaseks, kes elab koos ema, noorema venna ja tütrega Pekingis.

Juunis 2013 andis Ortega Wang Jingi kontsernile eriõigused kanali ehitamiseks, aga raha ehituseks peaks HKND leidma ise. Ja seda pole just vähe, vaja on 40 miljardit dollarit, millist investeeringut isegi Hiina keskvalitsusel oleks raske leida. Hiina (ehk HKND) saaks sellega monopoli uue kanali kontrollimiseks saja aasta jooksul. HKND taust on läbipaistmatu, ning jätnud õhku ka korruptsioonikahtluse. Ametlik Peking igatahes eitab oma osalust.

Ja keskkonnamõjude peale ei julgeta isegi mõelda. Nicaragua järv niisutab põlde ja annab joogivett suuremale osale riigist, elab seal ka haruldasi mageveehaisid, ja on raske isegi ette kujutada mida soolane ookeanivesi järvele teha võiks. Veetase Vaikses ookeanis on küll veidi kõrgem kui Atlandi ookeanis, aga vahepeal tuleb kanalit ehitades läbi murda ka kõrgematest aladest. Kanal oleks 27 meetrit sügav, kui 8264 ruutkilomeetrine Nicaragua järv ise on vaid 15 meetrit sügav, ehk kanal on vaja kaevata ka järvest läbi ja see reostaks järve vee. Ja kaevamise ajal oleks vaja tammiga sulgeda ka San Juani jõgi.

Panama kanalil soolase vee probleemi ei ole, sest lüüsidesse pumbatakse vaid magevett, Nicaraguas ei pruugi see aga nii lihtne olla.