Jure Grando - teadaolevalt esimene vampiir, kes reaalselt tegutses, 16 aastat pärast surma

Suri ta aastal 1656, kuid räägitakse, et see tänase Horvaatia aladel elanud mees, nimega Jure (või Giure) Grando tülitas külaelanikke veel kuni 1672. aastani. Folkloor ja faktid on küll üksjagu segamini, aga kindel on, et see mees tegelikult siiski ka elas ja maeti. Ja siis veel korra maeti.

Täna arvatakse, et Grando polnud otseselt vampiir, vaid pigem štrigon ehk albaanlaste rahvaluulest tuntud striga meespoolne vaste. Jure Grando elust on teada niipalju, et ta elas talunikuna Istria poolsaarel asuvas Kringa / Corridico külas, ja surnuna maeti teda aastal 1656 nagu iga tavalist kristlasest Veneetsia alamat. Mõni aeg hiljem aga avastas kohalik preester Giorgio, et kohalike tarede ustele kostis öösiti koputamist ja kui keegi juhtus ukse avama, suri tares keegi ära. Jure Grando jälgedele jõuti aga seetõttu, et surnud mees ilmus ka oma lese magamistuppa ja üritas teda vägistada.

Kui preester, kes ise teda 16 aastat varem matnud oli, lõpuks selle viirastusega silmitsi seisis, vehkis ta ristiga ja karjus "Tagane, Jeesus Kristuse nimel, sa vampiir. Lõpeta meie piinamine." Vampiir olevat hakanud nutma. Siis üritas külavanem Miho Radetic vampiiri taga ajada ja teda tappa, kuid ei saanud hakkama. Ka puutoigas vaid põrkas selle rinnalt tagasi. Järgmisel ööl läks üheksa inimest surnuaeda, kaevas Jure Grando surnukeha välja, leides eest täielikult säilinud keha, naeratus näol. Ja jälle ei õnnestunud puuvaia tema südamest läbi lüüa. Ja siis võttis üks külaelanik kätte juba sae ja saagis 16 aastat hauas viibinud surnukehal pea otsast, lõpetades sellega küla vaevanud needuse. Kirst täitus aga verega.

Kes horvaadi keelest aru saab:

Kaks sajandit varem Valahhiat valitsenud vürst Vlad III Dracula oli küll julm ja terroristlik valitseja, aga tema külge on vampiirilegendid hakanud oluliselt hiljem, Bram Stokeri sulest 1897. aastal. Stoker küll ei mõelnud neid ise välja. Valitseja verejanu lihtsalt oli saanud aja jooksul luulelisema vormi.

Kohalik ajaloolane Johann Weikhard von Valvasor pani Jure Grando legendi igatahes juba samal 17. sajandil kirja, kui ta Kärnteni ajalugu talletada üritas, värvikamaid lisandeid (ja ilmselt ka moonutusi) sai legend juurde 19. sajandi keskel elanud kirjanike abil. Ja loomulikult on tema vastu suur huvi ka Horvaatia ajaloolastel.

Striga või vampiir

Jure Grando legend küll ei kattu täielikult albaanlaste striga (ladina strix, itaalia strega; rumeenia strigă või poola strzyga) legendidega, keda kujutati pigem tigedalt jõllitava naisena, kelle nägu olevat kohutavalt moondunud. Striga imeb inimesi verest tühjaks ja on ainus, kes neid ka terveks ravida suudab (sülitades ohvrile suhu). Tavaliselt ohvrid siiski surid. Ja strigaks ei sünnita, albaanlaste folklooris muutub naine strigaks õnnetuste tõttu, kui ei suuda last saada, või miski muu naise hästi tigedaks teeb.

Nende legendide osaks on küll kristlik arvamus, nagu usk Jumalasse ja pühitsetud vesi või ristisümbol aitaks strigat tõrjuda. Ja ka küüslauku kasutati seda tüüpi vampiiride tõrjumiseks. Albaanias, mis teatavasti islamiusustus, üritati aga imikuid kaitsta ka tema kohal "masha'allah" sosistades ja Koraanist värsse ette lugedes.

Tegelikult aitavat albaanlaste arvates hoopis see, kui inimene teeb sõrmed soolaseks, puudutab nendega oma suletud silmi, suud ja rinda südame kohal ja ka südame vastandkohal ja sosistab kolm kuni kuus korda "syt i dalçin syt i plaçin" või "plast syri keq."

Balkanil paistavad seda sorti legendid olevat  laialt levinud.