Kuidas Petserimaa elanikud endale perekonnanimed said?
Enamik eestlastest said omale perekonnanimed Eesti- ja Liivimaal juba aastail 1826-1835, aga Tartu rahuga 1920. aastal Eesti külge liidetud Petserimaal ilmnes, et sealne rahvastik elaks nagu endiselt veel pärisorjuses. Venemaal oli pärisorjus küll kaotatud juba 1861. aastal, aga Petserimaale polnud kõik reformid veel jõudnud.
Inimesi teati ikka peamiselt külade, talude, ennekõike hoopis isanimede järgi. Aga iseseisvas riigis oli vaja igale kodanikule ka pass, ehk isikutunnistus pihku anda. Ja nii osutus esimeseks Eesti Vabariigi kehtestamise sammuks sellel õigeusklikul maanurgal, et inimestele tuli leida perekonnanimed. Toimus see uus nimedepanek Petserimaal ja Narvatagustel aladel aastail 1921-1923, samas kui näiteks Eestimaa teisel serval Ruhnus saadi priinimed endale alles 1927. aastal.
1922. aasta rahvaloenduse järgi elas Petserimaal veidi enam kui 60 000 inimest, kellest eestlasi ja setusid oli vähem kui kolmandik. Suurem osa Tartu rahuga Eesti koosseisu sattunud Petserimaa elanikest olid venelased, sekka ka lätlasi-latgaleid. Ja kui 1917. aastal olidki Petseri ja selle ümbruskonna setud tahtnud autonoomse Eestimaaga liituda, siis sealsed venelased polnud selles sammus just eriti veendunud. Nimedepaneku vastu küll protestima ei hakatud, samas oli näha lihtsalt viitsimatust nimepanekule kohale tulla.
Petseri linnas elas 1922. aastal 2000, 1934. aastal 4300 inimest, valdavalt eestlased. Kagupoolsemad vallad olid aga valdavalt venekeelsed. Samas jäi Petseri klooster ühena vähestest Venemaa õigeusu kloostritest Eesti aladele ja seega pääses ka enamlikust terrorist.
Täna elab 1945. aastal Venemaa koosseisu liidetud Petseri rajoonis 21 500 inimest, neist umbes 500 eestlast.
Petserimaal võtsid nimesid 50234 elanikku, nendest eestlasi 55, setusid 18 504, venelasi 31 070 ja lätlasi 5. Samas oli ka palju elanikke, kes ei vaevunud omale nime võtma, ja neile tuli määrata nimed tagaselja. Komisjoni juht Villem Ernits küll kinnitas, et 99 protsenti venelastest said endale siiski venekeelsed nimed, sundeestistama kedagi ei hakatud.
Aga samas, kui setud võtsid endale valdavalt eesti- ehk võrokeelseid nimesid, võtsid venelased tihti tuntud isikute nimesid, nagu Puškin, Gogol, Lenin, Trotski, isegi tuntud vürstisugude nimesid nagu Volkonski või Trubetskoi.
Eesti Keele Instituudi juures tegutsev Nimeselts on üles pannud Kati Nurka huvitava bakalaureusetöö 2010. aastast "Perekonnanimede panek Petserimaal ja Narva-tagustes valdades 1921.-1923. aastal," mida igaüks võib lugeda siit.
