Hiinlaste kuukulgur näitab ikka veel elumärke

Yutu, mütoloogilise nefriitjänese nime kandev kuukulgur, mille hiinlased kolmanda riigina ajaloos Kuu peale viia suutsid, ja mille nad paraku eelmisel nädalal juba surnuks kuulutasid, on pärast ülikülma kuuöö möödumist siiski veel elumärke andnud.

Probleemid, mis kuukulguri tegevusele enneaegselt kriipsu peale ähvardasid tõmmata on aga endiselt olemas ja kuni neid parandada ei suudeta, pole kuukulgurile ka pikka eluiga oodata. 

Kuuerattaline kuukulgur kaalub 140 kilogrammi, ja Kuu peale maandus ta 14. detsembril. Ta on väiksem kui NASA marsikulgurid (Opportunity ja Curiosity), kuigi kannab enamvähem samu seadmeid - panoraamkaameraid, infrapuna spektromeetrit ja alfaosakeste röntgenspektromeetrit. Yutu küljes on ka robotkäsi, et Kuu pinnasest proove võtta.

Algse kava järgi pidi ta kolmekuulise missiooni jooksul uurima umbes kolme ruutkilomeetrist ala kohas nimega Sinus Iridum, aga maandus ta hoopis kohta nimega Mare Imbrium, kus on üks Päikesesüsteemi suurimaid kokkupõrkekraatreid.

 

Kuu-päevad kestavad keskmiselt 29 päeva, ning päev (14,77 Maa päeva) vaheldub seal kohaliku (14,77 Maa päeva) ööga, mille ajal temperatuur langeb ka aparaatide jaoks talumatult (enam kui 150 kraadi C) pakase poolele. Hiina kuukulguri juhtimisviga ei lase teda Kuu-ööks ka välja lülitada.