Kas on olemas kohta Maa peal, kuhu inimese tekitatud müra ei kosta?

Linnamüra ja metsavaikus, mõisted mis ka eestlastele hingelähedased, on pannud teadlasi juba ammu otsima vaikseimat kohta Maa peal. Paraku ilmneb, et isegi Antarktikas pole inimtsivilisatsiooni tekitatud detsibellidest pääsu.

New Yorgi metroos ületab müratase regulaarselt sada detsibelli, ehk inimene, kes pidevalt metrooga sõidab võib olla kindel, et see kahjustab ka tema kuulmist. Ja just seal leidis New Yorgi ülikooli loova publitsistika professor George Foy, et see

müra

võib inimese hulluks ajada. Sellest sai alguse Foy peaaegu fanaatiline otsing maailma vaikseima koha järele.  Ja nii on nüüd tema uurimustöö tulemusel ilmunud raamat Null Detsibelli. Foy leidis küll lõpuks enda arvates vaikseimaid paiku Maa peal, aga ilmneb, et ka seal ei saa nautida täielikku vaikust.

Võiks ju otsida peidupaika maa all, aga seal pole just eriti elamisväärseid tingimusi. Vee all, vabandage väga, levib heli isegi neli korda kiiremini kui õhus, seega puurtornide müra, laevamootorid, veealused plahvatused levivad isegi kaugemale kui maapealsed helid.  Maa peal on võimalik võtta appi satelliidifotod, et leida kohad kus ei paista üldse tehislikku valgust, ehk pole asulaid. Google Earthiga on võimalik  leida üles ka kohad, kus raiutakse metsa, kaevandatakse, või haritakse põldu, ehk jälle kohad, millest suure kaarega mööda minna.

Tunduks esmapilgul lausa ainuvõimalikuks kohaks olevat lõunamanner Antarktika. Pole seal ju asulaid, pole maanteid, pole autosid. Kuid ka uurimisjaamades tehakse generaatoreid käivitades müra, mis on ka palja kõrvaga kuuldavad mitmekümne kilomeetri kaugusele. Ja isegi Antarktikas ei ole pääsu kõrgete-kaugete lennukite mootorimürast. Pole olemas lennukõrgust, kust lennuki müra Maa peale välja ei kostaks. Antarktika kohal lendab lennukeid küll vähem kui näiteks Põhjanaba kohal, aga isegi Amazonase vihmametsades, millest lähima asulani on 1900 kilomeetrit, on võimalik seadmete abil kuulda kahe lennuki möödumist iga tunni jooksul.

Akustika-ökoloog Gordon Hempton, kes mürataset Amazonase vihmametsades mõõtmas käis, kinnitab, et Maa peal praktiliselt pole ühtki kohta, kuhu inimtegevuse helid ei kostaks, vahendab BBC. Näiteks Inglismaal kuulutati mõni aasta tagasi, et sealseks vaikseimaks kohaks on üks koht Northumberlandis, kuid seda vaid seetõttu, et ta asub sõjaväepolügoonil. Mõni päev on seal tõesti vaikne, aga siis kostab jälle laskeharjutusi, ja sel hetkel on see koht hoopis lärmakamaid kohti Inglismaal.

Hempton on vaikseimat kohta otsinud juba 30 aastat. Kohti, kus on võimalik nautida veerandtunniseid või pikemaid vaikusehetki on tema nimekirja jäänud 12 USA-s, lisaks siis kohtadele mujal maailmas. Ja mõistagi jätab ta need kohad pigem enda teada, muidu oleks ju turistide hordid kohe sealsetki rahu rikkumas. Arenenud maailma võib rahu otsingutel kohe unustada. Ta küll oletab, et üks vaikuseoaas võib eksisteerida Poolas, üks Norras, Soomes, Rootsis. Mõni ehk ka mujal.

Ja vaikseim koht Maa peal asub hoopis Orfieldi laboratooriumis Minnesotas, kus vaikust on tekitatud kunstlike vahenditega - anechoic chamber ehk siis kajavaba kamber, kust seintest heli ei peegeldu. Miinus 9,4 detsibelli, samas kui inimene on võimeline kuulma alates nullist detsibellist. Aga inimene, kes sellesse vaikusekarpi läheb, peab ikka veel arvestama, et oma organismi sisemürad võtab ta ise kaasa.