Kerjusest miljonäriks tõusta, kui lihtne see on? Kõik ei suuda
Sotsiaalse mobiilsuse kõige kindlamaks kanaliks on koolihariduse hankimine, sest kõrgema palgaga tööd saavad läänemaailmas inimesed ikka oskuste, mitte niivõrd sünnipära järgi. Aadliajastu on kadunud, kuigi rikkamad vanemad annavad endiselt lastele rohkem võimalusi end koolitada ja silma paista. Majanduskriis, mis 2008. aastal paljudelt inimestelt töö võttis, paiskas aga ka keskklassi inimesi tagasi vaesusse.
Harlemi laste vaesust ei tasu vist küll alati Soweto lastega võrrelda, aga probleem on kahtlematult ka Ameerikas olemas. Näljahäda otseselt ei ole, aga raha ka ei jätku.
Ajakiri Spiegel avaldab nüüd USA-s läbi viidud küsitluse tulemusi, kus ilmneb, et "ajalehepoisist miljonäriks" pääseb heal juhul iga üheteistkümnes ameeriklane. Kui veel 1998. aastal hindas oma tuleviku karjääriväljavaateid heaks 81 protsenti, siis nüüd, viis aastat pärast viimatise kinnisvaramulli lõhkemist, vaid 52 protsenti ameeriklastest.
Kas see just tähendab, et vaesemaid inimesi enam kooli vastu ei võeta? Õnneks siiski mitte. Võimalused jõukaks saada pole halvenenud, aga paraku ka pole paranenud.
Majandusteadlased California Berkeley ülikoolist (Emmanuel Saez ja Patrick Kline), ning Harvardi ülikoolist (Raj Chetty ja Nathaniel Hendren), koostöös USA rahandusministeeriumi ametniku Nicholas Turneriga koostasid põhjaliku aruande "Kas USA on ikka veel kõigi võimaluste maa."
Igaüks rikkaks ei saa, see on selge. Kui arvestada 1971. aastal sündinud laste võimalusi tõusta kõige vaesematest peredest ühiskonna jõukama 20 protsendi hulka, siis omal ajal oli see 8,4 protsenti. Täna koolist tulevate (1986. aastal sündinute) jaoks on see 9,0 protsenti. Niisiis iga üheteistkümnes suudab vaesusest jõukuseni välja rabeleda. Ülejäänud kümme last aga peavad paraku leppima, et kõik unistused ei täitu.
Tulemusi ei võetud just laest, vaid selleks tuli läbi töötada 40 miljoni ameeriklase maksudeklaratsioone ja vähemalt Saksa teadlaste arvates peaksid tulemused olema seega üsna veenvad.
Kuigi statistiliselt on need võimalused veid paranenud, ei saa siit kohe kuidagi järeldada, et USA võiks olla kõikide jaoks kõigi võimaluste maa. Võimalused on küll stabiilselt olemas, aga mitte sellised, mida tõelises heaoluühiskonnas vaja oleks.
Suur Gatsby
Nüüd on kasutusel ka termin "Suure Gatsby kõver", 2012. aastal liikvele lastud termin, millega püüti väljendada just seda, kui palju lapsed pärivad oma vanemate sotsiaalse seisundi või suudavad nad heaoluredelil kõrgemale ronida. Siis ilmnes, et kõige kiirem võimalus karjääriks on võrdsemates riikides nagu Taani, Norra ja Soome, kõige raskem oli tõusta vaesusest välja aga näiteks Brasiilias või Tšiilis. Ja USA mahtus tagumisse otsa.
Seetõttu USAs küsitaksegi täna rohkem mitte seda, kas tõusmine ühiskondlikus hierarhias on lihtsam või mitte, vaid seda, miks USA jääb nii palju teistest heaoluriikidest maha?
