Ja ajal, mil käib juba tõeline erafirmade võidujooksuks Marsi-lendudele, kipub Branson ajale jalgu jääma. Nii oligi ta nüüd käima välja lubaduse kosmoseturism ikka 2014. aastal käima panna. On ju juba 680 inimest ostnud endale veerand miljonit dollarit maksvad piletid ja ootavad juba ammu järjekorras.

Lõplik testilendude seeria algab pihta kevadel, et siis juba selle aasta jooksul hakata korraldama New Mexicos asuvalt kosmosesadamast (Spaceport America) lende atmosfääri ülemistesse kihtidesse, kus reisijad saaks juba kaaluta olekut tunda, kuigi tegelikult orbiidile ei jõuagi. Esimese lennu teeb Branson ise koos oma perega.

Probleemiks on küll ka see, et USA föderaalne lennundusagentuur FAA pole veel lõplikku lennuluba neile andnud. FAA on aga asutanud eraldi osakonna kosmoselennunduse reguleerimiseks.

SpaceShipOne tõusis õhku "emalaeval" WhiteKnight, ja proovilennul 21. juunil 2004 suutis testpiloodi Mike Melvilli juhituna tõusta enam kui saja kilomeetri kõrgusele, suutes sellega esimese erafirmana inimese kosmosesse viia. Samal aastal kordas Melvill seda uuesti ja teise piloodina suutis SpaceShipOne'iga sümboolse kosmose piiri ületada ka teine testopiloot Brian Binnie. Kuid kuna lennuki disainer Burt Rutan ei tahtnud oma lennukit lõhkuda, hakati otsima võimalust uue kosmoselennuki ehituseks.

2006. aastal tuli Branson lagedale SpaceShipTwo ideega, mis lendab siis WhiteKnight Two nimelisel kandealusel, detsembriks 2009 saadi seda lennukit ka juba valmis kujul esitleda. Paraku tuli peale üleilmne rahanduskriis, mis muutis ka Bransoni ressursid üsna napiks. Kosmoselennuk, millele pandi nimeks VSS Enterprise, on sooritanud juba 31 testilendu, lennuki enda väljatöötamine läks maksma 400 miljonit dollarit, neli korda rohkem kui algselt kavandati.

Reisijaid hakatakse peale võtma alles siis kui on tehtud juba 50 kuni 100 proovilendu, eeldatavasti siis tänavu.