Mustjad, kuni 15-meetrise läbimõõduga sõõrid sattusid turistide huviorbiiti esmakordselt 2008. aastal. Kolm aastat hiljem otsustasid bioloogid üha kummalisemaks muutuvate spekulatsioonide valguses küsimusele teaduslikult läheneda. Nii jõudsid nad järeldusele, et sõõre moodustab roheline merihein, laialt levinud koorikloomadele ja kaladele varjupaika pakkuv mereveetaim.

Lõuna-Taani ja Kopenhaageni ülikooli teadlased leiavad nüüd, et kummalist käitumist põhjustavad mudas leiduvad sulfiidid.
Loe edasi ERR teadusuudistest

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena