Üle aasta ookeanil triivinud merehädaline: ma tahtsin ennast tappa, aga ei suutnud

Enam kui aasta Vaiksel ookeanil veetnud merehädaline, 37-aastane José Salvador Alvarenga, kes jõudis lõpuks üksikule atollile Marshalli saartel, rääkis oma tuhandeid kilomeetreid kestnud teekonnast, mille käigus jäi ta ellu, süües kilpkonni, linde ja käsitsi püütud haisid.

2012. aasta detsembris Mehhikost merele läinud kalur Alvarenga ütles, et tema esimesed sõnad maad nähes olid: „Oh jumal,“ vahendab Daily Telegraph.

„Ma olin just tapnud söögiks linnu ja nägin puid,“ ütles Alvarenga Marshalli saarte pealinna Majuro haiglas. „Ma karjusin: „Oh jumal.“ Ma jõudsin maale ja magasin pikalt. Hommikul ärkasin ma üles ja kuulsin kukelaulu ja nägin kanu ja nägin väikest maja. Ma nägin kaht kohalikku naist karjumas ja röökimas. Mul polnud riideid – mul olid ainult aluspüksid ja need olid räbaldunud.“

Vaatamata katsumusele oli Alvarenga pealtnäha terve, kui Eboni atollilt Majurosse saabus.

Tal oli metsistunud oranž habe, kokkukuivanud nägu ja paistes pahkluud, kuid ta suutis ilma abita käia ning tahtis kohutavalt leiba – tema vanemad El Salvadoris on pagarid.

Alvarenga sõnul on ta olnud 15 aastat Mehhikos hai- ja krevetipüüdja. El Salvadoris on tal kümneaastane tütar.

Alvarenga oli heas tujus, kui välja arvata meenutus surnud kaaslasest, 15-aastasest Ezekielist, kes suri neli kuud pärast reisi algust, sest keeldus söömast.

Kuigi üksikasjad on segased ja Alvarenga räägib mõnikord iseendale vastu, jutustas ta, et läks koos Ezekieliga 2012. aasta 21. detsembril vaid üheks päevaks merele. Nende seitsmemeetrise paadi mootor lakkas esimesel päeval töötamast ning nad veetsid mõned päevad maa lähedal triivides. Varsti triivisid nad aga Vaiksele ookeanile ja mõistsid, et peavad hakkama oma elu eest võitlema. Ezekiel suri neli kuud hiljem.

Alvarenga suutis aga ellu jääda, olles relvastatud noaga ning kaitstes end kattega päikese vastu.

„Ma ei teadnud, mis kell on, mis päev on, mis kuupäev on,“ ütles Alverenga. „Ma teadsin ainult päikest ja ööd... Ma ei näinud kunagi maad. Puhas ookean, puhas ookean. See oli väga tüüne. Ainult kaks päeva suurte lainetega.“

Alvarenga väidab, et elas lindudest, kilpkonnadest, kaladest ja väikestest haidest, keda ta püüdis, pannes ühe käe söödaks vette ja haarates hail sabast. Ta jõi tihti omaenda uriini, eriti ilma vihmata perioodidel.

Alvarenga sõnul mõtles ta neli päeva pärast oma kaaslase surma enesetapule.

„Neli päeva tahtsin ma end tappa. Aga ma ei tundnud iha – ma ei tahtnud valu tunda. Ma ei suutnud seda teha,“ ütles Alvarenga.

Alvarenga sõnul ei olnud tal kunagi igav ja tal oli harva hirm ning ta palvetas pidevalt jumala poole, kuigi ta ei kuulu ühtegi religioossesse konfessiooni.

Marshalli saarte immigratsiooniülem Damien Jacklick ütles, et võimud koguvad endiselt informatsiooni ning välisministeerium kavatseb võtta ühendust välisriikide võimudega, et mees koju saata.

„USA suursaadiku abiga suutsime me saada informatsiooni tema perekonnaliikmete kohta El Salvadoris ja USA-s,“ ütles Jacklick. „Me loodame, et see informatsioon aitab meil tema perekonna leida."