Maa ei kuiva veel niipea: püsib elamiskõlbulikuna üks kuni kaks miljardit aastat
Teadlased on avastanud, et Maa püsib tulevikus elukõlbulikuna tõenäoliselt palju kauem kui seni prognoositud 650 miljonit aastat.
Colorado ülikooli teadlased analüüsisid ruumilise raalmudeli abil hulka Maa elukõlbulikkust mõjutavaid tegureid, kaasa arvatud meie planeedi võimalikke atmosfääri-, ookeani- ja maismaaolusid tulevikus. Varasemad prognoosimismudelid on arvesse võtnud vaid temperatuuri.
Kehtiva konsensuse kohaselt hakkab Päike ajapikku kiirgama kosmilisse ruumi üha rohkem kuumust, mis tähendab, et viimaks muutub Maa nii tuliseks, et vesi ei püsi siin enam vedelas olekus, vaid aurustub.
Teadlased matkisid seda stsenaariumit raalmudelis, millesse hõlmati kõik kolm eelloetletud parameetrit — ning jõudsid varasemast erinevale järeldusele.
Nende kalkulatsioonide järgi ei ole me sunnitud planeedilt lahkuma veel üks kuni kaks miljardit aastat.
Mudeldamise juures ei võetud eelduseks Maal valitsevaid temperatuure samuti tõstva globaalse soojenemise kasvu. Teadlased arvavad, et Päikese soojuskiirguse kasv on antud juhul olulisem tegur, mistõttu keskendutigi sellele.
Uue hinnangu kohaselt kasvab Päikese kuumus umbes ühe protsendi iga 110 miljoni aasta kohta; hinnang arvestab tõigaga, et Maa ei asu elukõlbuliku vööndi päris servas.
Mõistagi on Maal 1,5 miljardi aasta pärast ebamugavalt kuum. Arktikas valitseb troopiline kliima ning sedamööda, kuidas ookeanid üha tormilisemalt auravad, muutuvad vihmasajud ja üleujutused tavalisteks.
Samuti on võimalik, et kasutuskõlbulikud ressursid ammenduvad ammu enne seda tärminit või et inimkond suudab esile kutsuda mõne sellise katastroofi, mis meid planeedil varem lahkuma sunnib.
