USA võimud keelasid õllekastidega droonide lennutamise
Ametiks, mis õlledrooninduse ära keelas, on veidi ootamatult FAA, ehk siis föderaalne lennundusadministratsioon, kelle valdkonda ju toiduainete kaubandus ei peaks kuuluma. Aga ju neid põrisevaid roboteid taevas peeti siis ohuks lennundusele. Kalamehed, kelleni proovi korras õllelaadung kohale lennutati, istusid Milla Lacsi järvejääl ja nende varustamise kohta pandi YouTube'i üles ka reklaamvideo. Seejärel sai aga Lakemaid üsna kategoorilise telefonikõne FAA ametnikelt.
Selgus, et praegune seadusandlus keelab sealkandis lennutada droone kommertseesmärkidel kõrgemal kui 400 jalga (122 meetrit). Ja kuigi mitmed suured turustajad (näiteks Amazon ja Google) otsivad tõsiselt meetodeid droonikaubanduse käivitamiseks, pole oodata, et droonikaubandust lubav seadusandlus jõustukski enne 2017. aastat.
Droonikaubanduse eeliseks on see, et nii suudatakse kaup viia kohale ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, mis arvestades sellega, kui lihtsaks rahaülekanded tänapäeva tehnoloogiaga tehtud on, oleks loomulik samm edasi. Igatahes korjatakse internetis juba ka allkirju selle toetuseks, et Lakemaid saaks lennuloa.
Seni tohivad droone lennutada vaid amatöörid mittetulunduslikul eesmärgil, ja droon tohib kaaluda vaid kuni paarkümmend kilo. Droonid ei tohi lennata asustatud piirkondade kohal. FAA peamine mure on, et tulevikus võivad õllekastid ja muud postipakid hakata inimestele taevast kaela sadama, seda enam, et droonid on seni veel üsna algeliste lennuomadustega.
Amazon on juba esitlenud oma pakiveodroone. Domino's pitsarestoran lubab tulla turule droonidega, mis pitsad kiiresti tellijateni viiks. Mõned meediaväljaandedki on uurinud võimalusi postiljonide asendamiseks droonidega. FAA tegeleb aga hoolika sekkumisega, et ükski neist plaanidest töösse ei läheks.
