Vahemeri neelab Niiluse delta kõige viljakamaid põllumaid, ohustatud ala on suurem kui Eesti

Miljoneid aastaid on Niiluse jõgi voolanud Vahemerre, moodustades soise, kuid viljaka delta oma suudmesse. Kuid nüüd on Vahemeri seda ala järjest alla neelamas, põhjuseid tuleb otsida kliimasoojenemisest, aga ka Assuani tammist, mis mudavoolu deltasse oluliselt vähendanud.

Delta on viljakamaid alasid põllumajanduseks Egiptuses, aga mida enam merevesi peale tungib, seda halvemad on tagajärjed. Piisab ka kergest merevee üleujutusest, kui põllud kaotavad oma viljakuse. Just seda kurdavad paljud Egiptuse põllumehed, kelle maadele mererannik järjest lähemale nihkub. Kohalik põllumees Muhammad Sayyid näiteks on juba arvestanud sellega, et kümne aasta pärast on tema maa täiesti viljatu, vahendab uudisteagentuur IPS.

Soolase merevee mõju on juba praegu põldudel märgata. "Maa on muutunud haigeks" oskab põllumees vaid kurta. Pinnas on järjest soolasem, irrigatsioonivesi on soolane ja selleks, et sellel põllul üldse veel midagi kasvaks tuleb külvata järjest rohkem väetist. Osa põllumeestest ongi juba otsustanud hakata hoopis kaluriteks.

Probleem vaevab Eestist suuremat ala Põhja-Egiptuses, kus elab 40 miljonit inimest ja mis annab kaks kolmandikku riigi põllumajandustoodangust. 240-kilomeetrine rannariba Alexandriast Port Saidini on üks kõige ohustatumaid rannajooni maailmas, kuna soolase vee pealetung, kliimasoojenemisest tingitud mereveetaseme tõus ja rannikualade murenemine on hammustamas järjest tükke Egiptuse territooriumist vähemaks. Ja samal ajal on seal näha ka maapinna vajumist.

Ka 30-sentimeetrine merevee tõus hammustaks Egiptusest ära Harju- ja Virumaa suuruse tüki Niiluse deltas, suur osa seni maismaal olevatest asulatest leiaks end eraldatuna uutel saartel. Ja samal ajal on ka prognoose, mis ennustavad ookeanitaseme ligi meetrist tõusu saja aastaga, see hammustaks aga juba Egiptuse küljest poole Eesti suuruse ala, 33 protsenti Niiluse deltast, 12,5 protsenti riigi põllunduslikust alast ja sunniks evakueeruma kaheksa miljonit inimest.

Teine probleem on tekkinud seoses 1960. aastatel ehitatud Assuani (Aswani) tammiga. Enne selle rajamist voolas Niilust pidi alla 120 miljonit tonni toiteaineterikast muda, mis enamikus kuhjus deltaaladele, nüüd jääb see muda aga enamasti Niiluse keskjooksualadele tammi taha. Ja maapind deltas enam ei kerki, vaid ainult vajub. Rannajoon taandub mõnes kohas isegi 175 meetrit aastaga.

Egiptus pole ka nii rikas kui naftarikkad naabrid, ehk Hollandi-stiilis kaitsemüüre põhjaranniku tugevdamiseks ehitada pole just kerge. Samal ajal muutub aga soolasemaks ka miljoneid inimesi joogiveega varustav põhjavesi. Ja kaldavallid ei kaitseks põhjavett soolade pealetungi eest, nendib Alexandria ülikooli keemiaprofessor Osman ar-Rayis.

Toimivaid kaitsevalle saaks rajada vaid siis, kui nad ehitada kuni 13 meetrit allapoole merepinda. Ja maksma läheks nad vähemalt kolm miljardit dollarit, ütlevad praegused eksperthinnangud.