Ahvinimese kõrv suutis püüda kõnet

Kaks miljonit aastat vanast koljust, mis kuulus liigi Paranthropus robustus esindajale (fotol), leidsid USA, Hispaania ja Itaalia teadlased vanimad säilinud kuulmeluukesed.

Säilinud olid nii vasar, alasi kui ka jalus. Tegemist on äärmiselt haruldase leiuga, sest kuulmeluukesed on keha väikseimad luud, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Leid näitab, et varase esiisa kõrvas olnud vasar meenutab väga palju nüüdisaegse inimese oma. Aga ahvinimese alasi ja jalus sarnanevad pigem nende kuulmeluukestega, mida võime näha Aafrika ja Aasia suurte ahvide juures.

Millist tähtsust omas inimese vasaraluuga sarnane luu Paranthropus robustuse jaoks, on raske arvata.

Teadlased on siiski seisukohal, et vasaraluu andis tänu otsesele ühendusele trummikilega Paranthropus robustus’ele parema võime kuulda helisid sagedusel 2–5 kilohertsi – vahemik, mis on inimeste jaoks otsustava tähtsusega kõne mõistmisel, aga mille suhtes ahvid tundlikud ei ole.

Püstises asendis kõndimise võime ja väiksemad silmahambad on varem olnud kaks klassikalist tunnust, mis viitasid sellele, et varastel ahvinimestel arenesid niinimetatud inimlikud jooned.

Teadlaste töörühma juhi Rolf Quami sõnul lisatakse sarnasus inimese vasaraluuga nüüd tänapäevaste tunnusjoonte nimekirja.