Koduseks kasutuseks mõeldud personaalarvutid tulid turule suure laviinina 1977. aastal, millele oli küll eelnenud paras evolutsioon.

Oli kord IBM

IBM 610 (1957) oli esimene personaalarvuti, kuigi teda jagus vaid suurtesse instituutidesse, sest maksis 55 000 dollarit. Toodeti 180 eksemplari:
IBM 610. computerhistory.org
IBM 1620 (1959) sai küll hüüdnime CADET ("Can't Add, Doesn't Even Try", ehk siis "ei suuda liita, isegi ei ürita"):

Itaalia trump

Hoopis itaallased väidavad, et nemad leiutasid personaalarvuti: Olivetti Programma 101 läks müüki 1965:
Olivetti Programma 101

Nõukogude arvuti

Samal ajal üritasid konkurentsis püsida ka nõukogude arvutileiutajad, kuigi hiljem jäid ajale jalgu:
Mir-2, aastast 1969

Arvuti või kalkulaator?

1968. aasta Hewlett-Packard 9100A oli programmeeritav kalkulaator:
Datapoint 2200 tuli turule 1970, tootjaks Texases asuv Computer Terminal Corporation (CTC):

Juba sedamoodi

1973. aasta Xerox Alto oli juba ka arvuti moodi arvuti, kuigi polnud veel päriselt mõeldud kodus kasutamiseks:
Altair 8800 tuli müüki 1975, kuid monitor selle juurde esialgu isegi ei kuulunud, mis sundis inimesi kombineerima:

Kolme arvuti aasta 1977

Revolutsiooniaastaks oli 1977: kui turule tuli nn trinity - kolm kodukasutuseks mõeldud personaalarvutit korraga: Apple II, Commodore PET ja Tandy/Radio Shack Z-80.

Enam polnud arvuti vaid riigiasutuste ja instituutide luksus

Apple II:
Commodore PET:
TRS-80, tootjaks Tandy Corporation, Texasest:

Turg muutus kitsaks, et jälle avaneda

Prantslaste Micral P2, aastast 1981:
IBM 5150 (1981)
Läänemaailmas oli paljude inimeste esimeseks arvutiks Commodore 64 (1982), mida müüdi kokku ligi 17 miljonit, kuigi puhkenud hinnasõjas kadusid paljud teised tootjad turult, mis avas uut ruumi jaapanlastele ja Steve Jobsi Macintoshile. Personaalarvutid olid turul aga lõplikult läbi löönud.
Macintosh (1984):

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena