Stephen Hawking: musta augu hüpotees on mu suurim eksitus!
Cambridge’i ülikooli professor Stephen Hawking selgitab oma vaateid seoses mustade aukudega ja nende rolliga meie universumis.
Professor Hawkingi möödunud nädalal ilmunud teaduslik uurimus pälvis ülemaailmset tähelepanu, kuna sedastas uue teooria, mille kohaselt mustad augud võivad tegelikkuses toimida pigem nagu „hallid augud“ ning et nn sündmushorisondid ei pruugi täielikult hävitada kõiki mateeria vorme, vahendab Science Recorder.
Ajakirja New Scientist küsimustele vastates selgitas prof Hawking oma uut hüpoteesi, märkides, et sündmushorisont (ingl event horizon) — piirkond, mis peaks lahutama mustas augus toimivaid loodusjõude ülejäänud universumist — ei pruugi olla selgepiiriline. Hawkingi osutusel võib kvantmehaanika tekitada aegruumi pinnal virvendusi, mis ähmastavad musta augu sees mäslevate jõudude ja suhteliselt ohutu kosmilise ruumi vahelist eraldusjoont.
Hawking märkis, et tema avastus tähendab, et kunagi võivad astronoomid pääseda mõne musta augu vahetusse lähedusse ja viia seal läbi täpsed mõõtmised, mis hüpoteesi kinnitaksid. Lihtsalt öeldes võib postuleeritud sündmushorisont valgust ja informatsiooni kinni hoida ainult ajutiselt, paisates need ühel hetkel lihtsalt tagasi tavakosmosesse.
Mustadest aukudest tulvav energia muudaks aga kõik erinevused sündmushorisondi eri määratlustes tähtsusetuteks. Astronoomid on ammugi mõõtnud energiaid, mis mustadest aukudest röntgenkiirguse kujul välja kiirgavad. Nähtavasti on need piisavalt tugevad, et lähedusesviibivad astronaudid söestada.
Seni veel eelretsenseerimata teadusuurimus võiks olla esimeseks sammuks mõnede nüüdisfüüsika ees seisvate suurte probleemide praktilise lahendamise poole.
California tehnoloogiainstituudis 2013. aprillil peetud loengus kirjeldas Hawking koos mitme nimeka füüsikuga uues uurimuses käsitletud probleemi olemust. Probleemi on teadusringkondades juba aastaid nimetatud „tulemüüri-paradoksiks“ (ingl firewall paradox).
Ehkki avastus ei kujuta endast eriti suurt murrangut, leiab Hawking ise, et tema välja pakutud esialgne sündmushorisondi-mudel oli tema teadlasekarjääri kahetsusväärsemaid eksitusi.
