Inimese elu aastal 2014 – poole sajandi tagune ennustus Isaac Asimovilt
Ulmekirjanik ja –guru Isaac Asimov avaldas 1964. aastal ajalehes The New York Times mõtiskluse, milline võiks maailm välja näha poole sajandi pärast.
Tema suhteliselt lühikeses kirjatükis leidub nii palju ennustusi, et kõiki pole mõtet siin iseseisvalt välja tuua, küll mõned olulisemad.
Maale koormaks
Asimov ennustas rahvastiku kiiret kasvu ja uskus, et 2014. aastaks on meid 6,5 miljardit. Tegelikult on nüüd juba siiski 7 miljardit täis, aga vaimustav täpsus siiski.
Vähem tõeseks osutus arvamus meie valmidusest uusi keskkondi asustada. Polaaralad, kõrb, Kuu ja ookeanisügavused on põhimõtteliselt sama inimtühjad kui enne…
Edukamaks võivad osutuda maa alla rajatud hooned nagu Mehhiko arhitektide plaanitud "maalõhkuja". Milleteemaline artikkel muide Forte lugejatele loetavuse põhjal otsustades suurt huvi pakkus.
Asimov uskus üldse, et inimesed eemalduvad 2014. aastaks tavapärasest looduslikust keskkonnast ja tervitavad rõõmuga kunstlikumaid keskkondi.
(Eemaldunud me tegelikult tõesti oleme, millest annab märku ka paljudel nõrgenenud immuunsüsteem.)
Lisaks ennustas ta "osades paikades" keskmiseks elueaks 85 aastat, mis on arenenud ühiskonnas ju realistlik.
Ta lisas siiski, et see saab võimalikuks tänu arstidele, kes oskavad mehaaniliste seadmete abiga töötamast lakanud organeid toetada ja keha muul viisil tugevdada.
Vaim vajab ravi
Asimov uskus, et tavaarstidest isegi enam vajab tulevikuinimene psühhiaatreid, sest suurim oht saab meile olema vaimne tülpimus: igavlemine, tüdimus jm.
Inimesele lihtsalt enam kuigi palju rakendust, sest kõik aeganõudev ja tüütu tehakse ära masinate poolt, k.a toiduvalmistamine.
"See on kõige süngem spekulatsioon, mida oskan 2014. aasta kohta teha," lisas mees.
"Need vähesed õnnelikud, kes saavad osaleda mingisuguses loovas töös, kujunevad tõeliseks eliidiks inimeste hulgas, sest ainult nemad teevad enamat kui masinate teenindamine."
Ennustus mõjub esmapilgul ehk naeruväärsena, sest tänane (lääne)maailm on pealtnäha vabam, võimalusterikkam ja avatum kui iial varem.
Kaaludes aga, kui palju tänapäevased inimesed rahusteid ja antidepressante ahmivad (või alkoholi, narkootikume ja sigarette), tunduvad Asimovi sõnad kummaliselt prohvetlikud.
Rääkimata sellest, et moodsa inimene nüristumine, mis toob kannatusi nii endale kui ka talle, on juba väga ammu levinud teema nii (süva)psühholoogia- kui ka vaimses kirjanduses üldisemalt.
Ka masinate teenindamist ei saa võtta naeruväärse väitena, sest me veedame masinate seltsis palju rohkem aega kui meile kasulik oleks.
Transport
Transpordiala kujutles Asimov siiski futuristlikumana kui see seni teoks on saanud. Pole kaupade liigutamist torude kaudu, liikuva lindina kulgevaid kõnniteesid, hõljuksõidukeid… Sillad ja asfaltteed on sama vajalikud nagu poole sajandi eest.
"Robotajuga" sõidukid on aga juba tõeline lähituleviku teema. Isejuhtivate autode näol, mis ei vaja sihtpunkti jõudmiseks ega liiklemiseks tingimata inimese sekkumist.
Maailma valitsevad masinad
Asimov pani põhimõtteliselt täppi, et moodsa ühiskonna funktsioneerimine hakkab suures osas sõltuma tehnoloogilistest lahendustest ja nende töökindlusest.
Samuti oli ta täpne oma uskumuses, et roboteid küll leidub, aga need on "vähelevinud ja mitte väga head".
Siiski pole muutunud tavaliseks, et autonoomsed, kaua vastupidava akuga masinad teevad inimese ümbert peaaegu kõik tüütud väikesed ülesanded ära.
Asimov täpsustas siiski, et mainitud jõudeelu tasub oodata pigem rikastes ühiskonnakihtides. Ta uskus, et vaesus jääb samas püsima ja rikaste-vaeste lõhe pigem kasvab.
Suhtlusvahendid
Asimov tegi palju ennustusi ka suhtlusvahendite arengu kohta; üldjoontes üllatavalt täpselt.
* Saame telefoniga nii rääkida kui ka vestluspartnerit näha (videokõned).
* Ekraanil saab dokumente, raamatutekste ja fotosid uurida (digisisu).
* Telerid kolisid tõepoolest ka seintele ja hakkasid näitama 3D-pilti.
* Satelliidid võimaldavad helistada kõikjale maailmas. Maalt saab võtta kõnesid ka ilmaruumi või vastupidi.
* Laboris kasvatatud liha on leiutatud (kuigi esialgu väga kulukas).
* Põllumajandussaaduseid turgutavad "mikroorganismid" (= geneetiliselt muundatud viljad).
* Ettevalmistamisel on mehitatud lennud Marsile.
* Arvutiasjandust õpetatakse tavakoolides.
Pane nüüd sina, hea lugeja, kirja oma ennustused aastaks 2064 ning lase oma järglastel või teistel volitatud isikutel selle aja saabudes kontrollida, kui palju sa täppi suutsid panna!
Ülalolev foto, kaader Woody Alleni filmist "Sleeper" (1973) täidab vaid illustreerivat eesmärki ning kujutab tegelikult tulevikuühiskonda aastal 2173, nagu autor seda nägi.
