Miks kass oma saagi sinu ukse taha või lausa tuppa toob?

Paljudki kassipidajad on seisnud silmitsi olukorraga, kus hiirekuningas püüab õues kinni mõne närilise või tiivulise, mängib sellega ja siis toob elusa või juba elutu saagi peremehe ukse taha või lausa tuppa. Miks? Küsime.

Hiljuti ilmunud raamatus "Cat Sense" (Kassi mõistus) püüab sellele vastust leida autor nimega John Bradshaw, bioloog Bristoli ülikoolist Inglismaal. Tema on kasside käitumist ja mõttemaailma uurinud juba 30 aastat ja tema lähtekoht on, et kassid on ikkagi ennekõike metsloomad.

Inimeste juurde tulid nad alles siis, kui inimkond põldu õppis harima, viljavarud aga tõid inimeste juurde esmalt närilisi, seejärel nende jahil ka kasse. Ja kui koeri on pidevalt aretatud, siis pole keegi tegelenud kasside sihiliku aretamisega. Vastupidi, kuna kodukassidele kõige lähemad paarilised leiduvad ikka metsikust (linna)loodusest, siis metskassi geenid elavad jõuliselt edasi. Ja nii lähtuvad ka kassid oma suhetes inimestesse omast, suhteliselt vähearenenud sotsiaalsusest.

Ainus kindel sotsiaalne side on kassiema ja kassipoja vahel, ja kui kass hõõrubki end vastu inimest ja lööb nurru, siis ta peab inimest vaid teiseks, mittevaenulikuks kassiks.

Kassiomanike jaoks kõige ebameeldivam on kahtlematult kasside komme tuua oma saak inimese ukse taha või tuppa. Näiteks New York Timesi autor, kes Bradshaw raamatut arvustab, kirjeldab kuidas tema kass toob kinni puutud hiired alati köögipõrandale. Teine kass, kellega võrrelda, teeb sama lendavate elukatega: liblikate, kiilide, tsikaadide ja vahel lausa nahkhiirtega. Ja siis veel kassid, kelle jõud lindudest üle käib ja kes neidki tuppa tassivad.

Paljud seletavad seda käitumist sellega, et kass peab inimest nagu kassipojaks, keda vaja toita.  Bradshaw lükkab selle teooria kohe ümber. Kassid toovad oma saagi tuppa selleks, et peita oma saagi lõhnajälgi teiste kasside eest, väidab Bradshaw. Kuid olles ka ise tubasesse keskkonda jõudnud, jõuab kass ühtäkki arusaamisele, et konserveeritud kassitoit maitseb palju paremini, kui karvane hiirepoeg.

Arvustajast saab siin aga kriitik. Miks ikkagi ei toonud kass ühtki saaklooma tuppa sel ajal kui peremees ära oli?

Ja teisalt, kassid toovad saaklooma küll koduukse taha, aga tuppa ei tassi. Tulemus on reeglina sama, kass mängib, kuni saak sureb, siis aga kaob järsku igasugune huvi, surnud hiirt ei taha mõnigi kass enam nahka pista. Inimene vaid võtku labidas ja matku ohver maha. Bradshaw teooria tubastest ja õuelõhnadest ei paista siin paika pidavat.

Vaidlus sel teemal ilmselgelt on alles alanud, ka teadlane ei anna ammendavat vastust.