Hambakaaries kimbutas juba kütte-korilasi, kes elasid 15 000 aastat tagasi
Hambakaaries kimbutas juba kütte ja korilasi, vähemalt mõnesid neist. Marokos on ühest koopast leitud mitme tuhande aasta vanuseid inimhambaid, millel on kaariese märgid selgelt näha.
Seni on arvatud, et kaaries võis laiemalt levima hakata alles siis, kui inimene hakkas küttimise ja koriluse asemel paikselt põldu pidama ja loomi kasvatama, muutes seega ka toitumistavasid, aga päris kindlad selles ei ole oldud ka.
Louise Humphrey Londoni Loodusmuuseumist ja Abdeljalil Bouzouggar Rabatis asuvast Maroko Rahvuslikust Arheoloogiainstituudist kirjutavad nüüd Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et kaariest esines tervelt 51 protsendil leiukohast päevavalgele tulnud täiskasvanud inimeste hammastest, mille vanuseks hinnati 13 700 kuni 15 000 aastat.
Samas leiti märke ka sellest, et need inimesed olid süstemaatiliselt toiduks korjanud tammetõrusid ja seedermännipähkleid, mis mõlemad sisaldavad rohkesti fermenteeruvaid süsivesikuid. Aga just fermenteeruvatest süsivesikutest toituvate suuõõnebakterite elutegevusest kaariest tekibki.
Loe teadusuudiseid ERR leheküljelt
