Forte mänguarvustus: Call of Duty: Ghosts (PC) – kohustus kutsub kummitusi
Ghosts võib mõnes huvilises tõesti tekitada segaseid tundeid – kuigi mul kulus selle läbimiseks seitse tundi, on põhiosa tegelikult vaid neli tundi pikk (ehk siis mängisin kehvasti) ning kuigi graafika on väga hea, vajab see üsna võimsat pilli.
Samas pole nauding ka veidi madalamate graafikaseadistustega sugugi väike ega ekraanil näidatav kole. Ning lühidus ei pruugi tingimata olla nõrkus.
Tegu on ju sõjamänguga ning see peabki olema hoogne. "Kohustus kutsub: kummitused" viib lähitulevikku, kus maailma poliitilise mõjuvõimu kaart on pärast Lähis-Ida elamis- ja naftapumpamiskõlbmatuks pommitamist muutunud.
Lõuna-Ameerika riike ühendav Föderatsioon, vaenlane, mis ilmselt koondab tänapäeva USA publiku hirme, mis on segu Kuuba-Venetsueela kommunismiohust, Mehhiko narkokartellide hirmuäratavusest ja Lõuna-Ameerika majandusvõimsuse üldisemast tõusust moodustunud kõigi hirmude summast, seisab USA väravas.
Olukord on lootusetu ning hispaaniakeelsele vastasele tuleb vastu astuda kõigil rinnetel.
Nõnda viibki värske Call of Duty sõdima nii kõrbesse kui suurlinna, nii džunglisse kui lennukiemalaeva pardale, nii vee alla kui vee peale, nii õhku kui kosmosesse.
Lahingutegevus on alati kiire, äge ja suurejoonelist tulevärki pakkuv, sundides pidevale tähelepanelikkusele ning andes tõesti tunde, et ollakse vaid väike tegija keset hiiglaslikku terastormi.
Iseenesest pole ülesannete arv ega alati ka nende pikkus sugugi pettumustäratavalt lühike. Mängule võinuks nii ajalist kui sisulist mahtu anda pigem lahingutegevuse vahele jääv osa.
Selle asemel, et lubada lähemalt tundma õppida ümbritsevat maailma, selgitatakse peatükkide vahel veidi abstraktse, kuigi stiilse animatsiooni ja selle taustal käiva jutu kaudu üldisemat sõjalis-poliitilist olukorda, järgmise ülesande sihte ja kaugemaid eesmärke ning teinekord ka ühe või teise tegelase tausta. Samas puudub täiesti tegelase või tema varustuse arendamise võimalus.
Tegevus on sirgjooneline ning seda lõhub vaid algul harjumatu, kuid samas põnevamaid narratiivseid käike ja loo ajalist telge murdev võte panna mängija eri tegelaste rolli.
Nii leiab osa ülesandeid aset sellest jutustava tegelase mälestustes või lihtsalt kuskil, kuhu peategelane muidu sattuda ei saaks.
Ühtviisi põnev on olla luurekoer Riley nahas ja kehastuda kosmosevõitleja Thompsoniks, kes peab koos erirühmaga võtma üle Föderatsiooni satelliitrelvi juhtiva mooduli lennates selle lagunevate varemete vahel ringi ning andes summutatud plopsatustena kõlavat tuld vaenlase astronautide pihta.
Kuid põhiloos on mängija siiski USA sõjaväe eliitüksuse Kummitused, The Ghosts, liige nimega Logan, kes saadetakse koos oma venna ja isaga täitma üha hulljulgemaid ülesandeid, mis viivad vaenlase tagalasse.
Kui üks kunagine Kummituste liige nimega Rorke viimaks peategelase isa viimase silme all tapab, saab erioperatsioonidest ühtlasi ka retk mõrtsuka tabamiseks ning viimane lahing mööda mägiteid kihutavas rongis kujutab endast Call of Duty: Ghostsi nauditavat kulminatsiooni nii graafika, helitausta kui ka tegevuse enda poolest.
Ja olgu veel öeldud, et mängul on varuks puänt, mis lubab arvata, et sedasama eriüksuse The Ghosts liini kavatseb Call of Duty tootja ilmselt jätkata.
Kuigi lühike, on mäng intensiivne ja võimsaid elamusi pakkuv: saab sõita nii tanki kui lahingukopteriga, nottida vastaseid maasturi kastist raskekuulipildujaga kui vee all mulistades, või hoopis tammi lõhkamise tõttu kiiresti uppuva Caracase kesklinnas, kus tapmise ja tagaajamise kõrval on oluline ka võitlus loodusjõududega.
Omamoodi närvikõdi pakub ka öösel pilvelõhkuja seina mööda laskumine ning täpsuslaskutega läbi akna vastaste noppimine.
Puudub küll võimalus enda tegelast või varustust arendada, on lahinguväljad täis kõige erinevamaid tulirelvi, mis tuleb lihtsalt maast üles võtta ja vastase poole sihtida.
Rääkimata iga ülesande puhul muutuvast erivarustusest nagu gaasigranaadid, soojusandurid või öövaatlusseadmed, mis kõik pakuvad erinevaid ja üllatusterohkeid, ent alati nauditavaid võitluselamusi.
Annaksin kaheksa punkti kümnest, kusjuures need kaks läheks just maha selle tõttu, et oleks tahtnud rohkem!
Kaasas on ka multiplayer, kus üle interneti võimalik madistada erinevate tulnuk-koletistega. Kuigi siin on võimalik oma tegelast arendada ja parendada, ei paku mitmikmäng eraldi võttes mitte midagi põnevat, vaid mõjub pigem kohustusliku lisana, ilma milleta ükski tänapäeva videomäng ei näi enam toime tulevat.
Samas võib ta anda elamuse nii mõnelegi, kellele Call of Duty: Ghosts lihtsalt lühikeseks jäi ja kes tahab sama hoogsas stiilis kõmmutamist jätkata.
PS! Suur tänu kolleegidele Ekspressist, kes selle mängu mulle ametist lahkumise puhul kinkisid!
Call of Duty: Ghosts
Tootja: Activision, põhiautorid: Infinity Ward, Raven Software
Platvormid: Windows PC (arvustatud), PlayStation 3, PlayStation 4, Wii U, Xbox 360, Xbox One
Hind: alates 49,99st eurost (PC)
