Kuidas Mani saar omale kolmjala sümboliks sai? Lõplikku selgust ei ole
Neile, kes ei tea, ütleme alustuseks, et Mani saar (ehk siis saar nimega Man) on Muhust ligemale kolm korda suurem maatükk Inglismaa ja Iirimaa vahel. Oli aeg, mil selle pärast ka sõdu peeti, muidu on sealne rahvas saanud enamasti nautida rahu ja looduslikku idülli. Saare lipul ja vapil ilutseb aga üks omapärane sümbol, millele vastavat on leitud ka mõnes kohas Eestis.
Jutt on kolmjalast, ehk triskelest, kus kolm inimese jalga on ühendatud rõngaks. Seda leiame Sitsiilia ja Bretagne sümboolikast (mis mõlemad on territooriumilt ju veidi kolmnurkse kujuga) ja ka Mani saare (mida kolmnurksuses üldse süüdistada ei saa) sümboolikast. Eestis on aga tuntud kolmjala kujutis Karja kiriku seintelt. Kolmjalga peeti õnne, päikese ja aja kulgemise sümboliks. Päikese kolm jalga tähendanud tõusvat, keskpäevast ja loojuvat päikest. Triskelioni on kasutatud ka muinasskandinaavia peajumal Odini ning kristluses Püha Kolmainsuse sümbolina.
Mani saare sümboliks on Ny Tree Cassyn (Need kolm jalga) olnud hiljemalt 13. sajandist peale, ehk ajast, mida puudutavad kirjalikud allikad on pehmelt öeldes katkendlikud. Juba 1607. aastal järeldas ajaloolane William Camden, et Mani saare sümbol peab olema laenatud sitsiillastelt. 1885. aastal järeldas John Newton, et idee kolmjalga Mani saare lipule kanda pärineb ajast 13. sajandi keskel, kui paavst pakkus Sitsiilia trooni Inglise kuninga Henry III pojale Edmundile. Selle õde oli aga abielus Šotimaa kuningaga. Šoti kuningas Alexander III käis Londonis 1255. aastal, ja kui 11 aastat hiljem otsustas Norra seni nende käes olnud Mani saare šotlastele üle anda, saigi saar endale uue lipu.
Teine versioon räägib küll, et juba 10. sajandil Dublini ja Northumbria kuningaks olnud norralane Olaf Cuaran laskis oma müntidele panna veidi kolmjalga meenutava sümboli. Kolmas legend seostab Mani saare vappi ka sealse kohaliku kuninga Olaf Mustaga, kes valitses 1226-1237, kuigi uuema aja teadlased väidavad, et vapp pärineb hoopis 15. sajandist. Soomus, mis jalgu ümbritseb, viitab tõesti ristisõdade ajastule.
Segadust süvendab seegi, et Sitsiilia lipule kanti kolmjalg alles 1282. aastal. Mitme sealse hoone ornamentide seas on kolmjalga näha aga juba 1500 aastat varem.
Näiteks meie Saaremaa Karja kirik on ehitatud 13. sajandi lõpus või 14. sajandi alguses. Sealne kolmjalg on küll mõnevõrra robustne:
Kolmjala eeskujusid leiame küll ka muistsete keltide sümboolikast, mis võib Sitsiilia-teooria kõikuma lüüa:
